Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teedeehituse uuringute maht kahekordistunud
Maanteeameti peadirektori Märt Puusti sõnul kasvab jätkuvalt teedeehituse uuringutele mõeldud eelarve.
Märt Puusti sõnul toimub tihe koostöö parimate tehniliste ja materjalide väljatöötamisel koostöö kõrgkoolidega ning nii kohalike kui ka välismaiste konsultatsioonifirmadega. „Viimaste aastatega võrreldes on uuringute maht kahekordistunud,“ lisab Puust. Samas nendib Puust, et teedeehituse ja katselõikude tulemused on visad tulema, sest lisaks tehnoloogilistele katsetustele peab kindlasti jälgima ka kestvust, mis tagab teede kvaliteedi.
„lihtsalt riigiteedele katsetama ei lähe,“ märgib Puust. „Peamine eesmärk on leida lahendus, kuidas väiksemate ressurssidega saavutada paremat tulemust,“ on Puust seisukohal.
Teedeehitus materjalide osas jälgitakse pidevalt, mida pakub kohalik Eesti turg ja püütakse võimalusel kasutada kohalikke materjale, et raha jääks Eestisse. Oluline on siinjuures, et kvaliteet ei langeks.
Puusti sõnul pakuvad ehitajad tihti omi või välispartnerite poolt väljatöötatud uusi tehnoloogiaid või materjale, ent tuleb siiski vaadata ja analüüsida, kuidas väljaspool Eestit toodud materjal teedel käitub. Erinevused on sageli just kliima ja pinnase tingimustes. „Tihti tuuakse just kaugemalt odavamaid materjale, kuid mis ei sobi meie tingimustesse,“ lisab Puust.
Seotud lood
Maanteeameti sõnul 2012. aastal seoses erimärgistatud kütuse soodustuse kaotamisega lisavahendeid teehooldusesse ei ole.
Maanteeamet esitles 2012. aasta suurimaid teeehituse objekte. Kõige olulisemad objektid on liiklussõlmede ümberehitused.
Maanteeamet tutvustas 2012. aasta suurimaid teetöid. Eelarve vahenditega püütakse säilitada olemasolevat kvaliteeti ja seda mitte alla lasta.
Maanteeameti hinnangul ei ole odavam lahendus alati konkurentsi eelis. Sektoris on konkurents teede ehituses tihenenud.
Talve lähenedes tuleb ettevõtetel arvestada suurenevate elektrikuludega. Kui päikesest toodetud energiat jääb vähemaks ja kallimad elektritunnid hakkavad rahakotis tugevamalt tunda andma, võib akusalvesti näida hea lahendusena: akud saab täis laadida siis, kui elekter on odav, ning salvestatud energiat kasutada kallitel tundidel. Tegelikult ei peaks aga sugugi iga ettevõte endale akupanka soetama.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele