Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maanteeamet: tugi ja kõrvalmaanteed alarahastatud
Maanteeamet tutvustas 2012. aasta suurimaid teetöid. Eelarve vahenditega püütakse säilitada olemasolevat kvaliteeti ja seda mitte alla lasta.
Maanteeameti peadirektori Tamur Tsäkko sõnul on kogu eelarve maht 2011. aastast suurem. Maht kasvas välisabirahade osas. Et välisabiraha saab suunata vaid suurematele rahvusvahelistele teedele ja põhimaanteedele, siis kõrval ja tugimaanteede ehitamiseks jäi eelarve eelmise aasaga võrreldes samale tasemele.
„Eesti tugi- ja kõrvalmaanteed on selgelt alarahastatud,“ nentis Tsäkko pressikonverentsil. „Praegu on kõrvalmaateede katte keskmine vanus 25 aastat, kuid mõistlik oleks see 15 aastat.“
2012. aasta eelarvet tutvustades märkis Tsäkko, et riigi teedele võrreldes eelmise perioodi eelarvega paraku lisaraha paraku ei ole võimalik suunata.
2012. aasta eelarve kogumaht on 285,8 miljonit eurot, mis on vaid 4 miljonit enam eelmisest aastast. Välisabi maht tõusis eelmise aastaga võrreldes 33,5 miljoni euro võrra 117-le miljonile. Sellest 29 miljonit kulub kohalike omavalitsuste suurematele objektidele, valdavalt Tallinna ja Tartu ümbersõitude projektidele.
Teehoolduseks on mõeldud 40 miljonit, millest kolmandik on mõeldud talvisele hooldusele ja ülejäänu suvistele hooldustöödele.
Seotud lood
Maanteeameti sõnul 2012. aastal seoses erimärgistatud kütuse soodustuse kaotamisega lisavahendeid teehooldusesse ei ole.
Maanteeameti peadirektori Märt Puusti sõnul kasvab jätkuvalt teedeehituse uuringutele mõeldud eelarve.
Maanteeameti hinnangul ei ole odavam lahendus alati konkurentsi eelis. Sektoris on konkurents teede ehituses tihenenud.
„Vaidlemine hangete üle on vaiksemaks jäänud ja ehitused on jõudnud küllaltki kiiresti lepingutesse,“ hindas Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust olukorda hankevaidluste osas.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele