Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ehitajad Soomes inimkaubanduse ohvrid
Osad Eesti ehitajad on Soome ehitusobjektidel tööjõuinimkaubanduse ohvrid, selgub telekanali Yle saatest Pealtnägija.
Uurivad ajakirjanikud leidsid, et tosin Eestis tööjõuvahendusega tegelevat ja Soome töökäsi lähetavat firmat petavad vahendatavaid ehitusmehi.
Petturagentuurid lubavad soomlastega väärilist palka maksta, kuid tegelikkuses sõlmitakse leping vaid Eesti miinimumpalga peale. Tihti ei teeni Eesti töölised kuude kaupa sentigi.
Sirje Blumberg, inimõiguste ühendusest Living for Tomorrow, kommenteeris telekanalile, et Eestis puudub tööjõudu puudutava inimkaubanduse seadusandlus, mistõttu on patustajaid raske vastutusele võtta.
"Eestis mõistetakse vaid prostitutsiooni inimkaubandusena," kommenteeris ta.
Tema väitel on olukord läinud ainult kehvemaks, seda 2008. aastast alates, mil majandus kriisist tugevalt pihta sai. Samuti on tema hinnangul Soomes välja tulnu vaid jäämäe tipp, sest jõumeetmete kasutamisest jõuab ametiisikuteni vaid murdosa.
"Näiteks on tavaline praktika, et viimase kuu töötasu läheb ülemusele," kommenteeris Matti Venela, kellel on enda sõnul saamata 24 000 eurot ehitustöö eest Keravas, 30 km Helsingist põhjapool.
Jõumeetmete kasutamise vähendamiseks plaanib Soome uue maksukohuslase numbri süsteemi sisse viia. Tulevast aastast peavad ehitustöölised kandma spetsiaalset silti, millele on märgitud nende maksukohustust markeeriv unikaalne number. Selle märgiga pääseb ka ehitusplatsidele.
Seotud lood
Äripäeva ehitusuudised.ee uuris Soome ehitusettevõtjate liidu juhilt Matti Harjuniemilt, kuivõrd teadlikud on nad probleemidest eestlastest töötajatega ning mida on selleks ette võetud.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele