13. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elinordi juhatuse liige Toomas Tromp rõhutab, et Vaeküla kooli ehitus oleks edukalt lõpetatud, kui probleemidega oleks tegeletud operatiivselt. „Vaeküla kooli ehitus oleks tänaseks juba unustatud, kui operatiivselt oleks lahendatud tööde tähtaja pikendamine tulenevalt muudatustest projektis ca 6 kuu võrra ja leitud võimalusi riigihangete seadusega määratud  piires lisaraha eraldamiseks nende muudatuste elluviimiseks,“ märgib Tromp.

Vaeküla kooli majandusjuhataja Enno-Are Mähari sõnul on see ere näide riigihanke seaduse puudustest ning tema arvates võiks selle põhjal võiks koostada poliitikutele, tellijale ja ehitajatele õpiku, kuidas ei tohi riigihanget läbi viia, pakkujat valida ja ehitada.

Tromp probleemi riigihangete seaduses ei näe. „Isiklikult arvan, et Eestis kehtib hea ja ajaproovi läbi teinud riigihangete seadus, millise oluliseks muutmiseks vajadus puudub. Probleem on pigem paindlikkuse ja otsustusvõime puudumises (seadusega lubatud piires), ehk Riigi Kinnisvara, olles sisuliselt vahendajaks riigiasutuste ja ehitaja vahel, on surutud teatud raamidesse, millest isegi objektiivsete probleemide tekkimisel ei suudeta üle astuda. Lihtsamalt seletades on liiga palju kooskõlastavaid ja otsustavaid ametnikke, et näiteks pikendada objektiivsetel põhjustel ehitustähtaega või teha muudatusi projektis või leida vajadusel ka lisaraha,“ sõnab Tromp.