Riigi Kinnisvara AS: Ehitaja ei rakendanud asjakohaseid meetmeid

Vaeküla kool heidab ette, et kooli ehitus- ja renoveerimistööde riigihange on ilmekas näide läbikukkunud riigihanke korraldamisest. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) mõistab koolipere pettumust. „Mõistame kooli majandusjuhataja nördimustantud antud olukorras, kuid peame oma tegevuses lähtuma riigis kehtivatest seadustest,“ märgib RKAS haldusdirektor ja  juhatuse liige Elari Udam kirjalikus vastuses Äripäevale.

„Tunneme selget vastutust Vaeküla Kooli koolipere ees ning oleme teinud Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku eesmärgiga tagada riigile parim lahendus ja Vaeküla Kooli säilimine. Seniks, kuni riik seisukoha kujundab, plaanime hooned konserveerida ja korrastada kooli territooriumi esimesel võimalusel,“ lisab Udam

Uus hange

Et taastada võimalikult kiiresti koolitööks vajalikud tingimused plaanib RKAS juba sel kuul välja kuulutada uue tööde läbiviimiseks vajalikud hanked.

Objektil mahajäämus 5 kuud

Udam toob üheks peamiseks põhjuseks graafikust mahajäämuse. Ehitajaga suheldi Udami sõnul küll tihedalt ning infovahetus oli töine, kuid sellegi poolest ei andnud see soovitud tulemusi.

„Neli kuud peale ehituslepingu sõlmimist selgus, et töövõtjal on raskusi ajagraafikus ja ehituslepingus sätestatud tähtaegadest kinnipidamisega. Pöördusime seejärel korduvalt töövõtja poole ja juhtinud nende tähelepanu olulisele mahajäämusele ehituslepingus sätestatud tähtaegadest, mis seadsid tõsiselt ohtu koolikompleksi tähtaegse valmimise. Andsime ehitajale mitmeid võimalusi tööde teostamisel tekkinud mahajäämuse likvideerimiseks, kuid paraku ei esitatud meile mahajäämuse kõrvaldamiseks vajalikku tegevuskava ega rakendanud asjakohaseid meetmeid. Kui ehitaja mahajäämus ajagraafikust oli hinnanguliselt juba viis kuud, pidasime vajalikuks lepingu lõpetada,“ kommenteerib Udam.

Hangete tulemuse määrab suuresti seadusandlus

Facio kuulus varasemalt Eesti Ehitusettevõtjate Liidu liikmete hulka, kuid allhangetega seotud probleemide tõttu heideti Facio liidust välja. RKAS on sellest teadlik ning oskas arvestada riskidega, kuid kui pakkumine on esitatud vastavalt seadusele jäävad tellija käed lühikeseks. „RKAS lähtus hanke korraldamisel kehtivast seadustest, mistõttu ei olnud ettevõttel sisulist ega õiguslikku alust loobuda lepingu sõlmimisest riigihankel parima pakkumise teinud ettevõttega,“ kommenteerib Udam.