Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühistud vabatahtlikult visad tekkima
Ehkki omavalitsused püüavad nii koolituste kui ka rahaga soodustada korteriühistute tekkimist, on see tihti vaevaline, ning kui ühistuid lähiaastatel vabatahtlikult ei looda, võib riik korteriomanikke selleks sundida.
“Sõnum, mida me püüame edasi öelda, on see, et korteriomanikud saavad oma maja eest ise vastutada, otsustada, milliseid remonditöid teha,” rääkis Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg ajalehele Põhjarannik. Tema sõnul on see eramajaomanikule nii tavapärane, korteriomanikele millegipärast aga veel võõras suhtumine.
Juhul kui praegu loomisel ja menetlemisel olev eelnõu peaks läbi minema, muutuvad ühistud viie aasta pärast kohustuslikuks. “Kuna me ei tea, millised on siis linna võimalused või teised soodustused, mis praegu korteriühistuid aitavad, oleks mõistlik, kui inimesed kaaluksid ühistute loomist praegu,” ütles Lindeberg.
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele