Ehkki omavalitsused püüavad nii koolituste kui ka rahaga soodustada korteriühistute tekkimist, on see tihti vaevaline, ning kui ühistuid lähiaastatel vabatahtlikult ei looda, võib riik korteriomanikke selleks sundida.
“Sõnum, mida me püüame edasi öelda, on see, et korteriomanikud saavad oma maja eest ise vastutada, otsustada, milliseid remonditöid teha,” rääkis Kiviõli abilinnapea Risto Lindeberg ajalehele Põhjarannik. Tema sõnul on see eramajaomanikule nii tavapärane, korteriomanikele millegipärast aga veel võõras suhtumine.
Juhul kui praegu loomisel ja menetlemisel olev eelnõu peaks läbi minema, muutuvad ühistud viie aasta pärast kohustuslikuks. “Kuna me ei tea, millised on siis linna võimalused või teised soodustused, mis praegu korteriühistuid aitavad, oleks mõistlik, kui inimesed kaaluksid ühistute loomist praegu,” ütles Lindeberg.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?