14. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Korteriomanikel tuleb valmis olla mõnes kohas koguni rohkem kui 40% kütte hinnatõusuks, hindade tõstmisest on teatanud ka Eesti Gaas - gaasitarbijatel tuleb uuel aastal maksta 15% rohkem, ka elektri ning prügiveo hind tõuseb  - võib juhtuda, et nii mõnelegi korteriühistu liikmele käib kommunaalarvete tasumine lihtsalt üle jõu," hoiatas Mardi.

Kuigi pikemas plaanis püüab Korteriühistute Liit ka suurfirmadega läbi rääkida ning koduomanike huvide eest seista, ei maksa  hindade alanemisele loota - pigem tuleks kodukulude kokkuhoidu silmas pidades ühistul kaaluda maja renoveerimist. Mardi hinnangul on võimalusi majade renoveerimiseks ning selleks ka riiklike toetuste saamiseks praegu oluliselt rohkem kui näiteks kümme aastat tagasi.

"Senised uuringud näitavad, et renoveeritud majades vähenevad küttearved kuni poole võrra ning võib loota, et kulud ka tulevikus samale tasemele jäävad," kinnitas Mardi.

Küttekuludest kõneldes tuleks Mardi hinnangul aga silmas pidada ka kaugküttekadusid. "Tarbijad maksavad kaugküttevõrkude soojuskao eest kokku üle 44 miljoni euro ehk 689 miljoni krooni, nagu selgus Riigikontrolli auditist. Juba enne soojuse jõudmist tarbijani torustikus kaduma 10-30 protsenti soojusest ning 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatub kadu üle 25 protsendi, aga tarbijalt nõutakse seda raha küttearves ikkagi - see lihtsalt pole normaalne," nentis Mardi.

Kui aga koduomanikul tekib kommunaalkulude tasumisel raskusi, soovitab Mardi kohe ühistule sellest rääkida. "Tuleks oma probleemidest ühistu juhti teavitada ning muret kurta, ühistu juht peaks üritama leida võimaluse tekkinud olukorra lahendamiseks, kasvõi näiteks maksegraafiku näol," selgitas Mardi. "Kõige hullem on olukord, kus inimene jätab lihtsalt arved maksmata ning järgeb vaeva- ja aeganõudev kohtuvaidlus."