Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektripaigaldise korrasolek omaniku asi
Elektriohutusnõuded on kehtestatud elektriohutusseadusega ning seaduse kohaselt vastutab elektripaigaldise korrasoleku eest omanik.
“Ehitise otstarbest lähtuvalt omaniku kohustused olulisel määral ei erine. Lisaks üldistele ohutusnõuetele peab omanik jälgima, et ettenähtud juhtudel oleks paigaldisel olemas käidukorraldaja ja tehtud tehniline kontroll. Lisaks peab omanikul olema paigaldise dokumentatsioon,” selgitas tehnilise järelevalve ameti peadirektori asetäitja Kaur Kajak ja lisas, et käidukorraldaja olemasolu ja tehnilise kontrolli nõue sõltub elektripaigaldise liigist ja tehnilistest parameetritest.
E-Service ASi arendusdirektori Urmo Kesküla sõnul tuleks kontrollida kõiki elektripaigaldisi, olenemata suurusest ja iseloomust. “Ka kodumajapidamisi. Kõikidele uutele elektripaigaldistele tuleb enne kasutuselevõttu teha tehniline kontroll. Edasises kasutuses tuleb teha korralist tehnilist kontrolli kas kolme, viie või kümne aasta järel, näiteks eramutel kümne aasta järel ning haiglatel kolme aasta järel,” rääkis ta.
Tehniline kontroll toob esile puudused
Kajak selgitas, et tehnilise kontrolli käigus hinnatakse elektripaigaldise korrasolekut, tutvutakse dokumentatsiooniga ning katse- ja mõõtmistulemustega, vajadusel tehakse täiendavaid kontrollmõõtmisi.
“Kontrolli tulemuste põhjal hinnatakse, kas elektripaigaldis on korras või mitte. Kui see on korras, väljastatakse omanikule tunnistus nõuetele vastavuse kohta koos tehnilise kontrolli aruandega. Kui aga mitte, esitatakse omanikule ainult tehnilise kontrolli aruanne, milles on välja toodud avastatud puudused. Selle aruande põhjal saab omanik teada, mida tal elektripaigaldise kordategemiseks teha tuleb,” rääkis Kajak. Tehnilist kontrolli teevad majandustegevuse registris registreeritud ettevõtjad, keda praegu Eestis on 29.
Peamised puudused, mis tehnilise kontrolli käigus tuvastatakse, on Kajaku sõnul seotud elektrijuhistike, kaitseaparatuuri ja elektrijaotuskeskustega. Samuti on probleem dokumentatsiooni ja vajalike kontrollmõõtmiste puudumine.
Kesküla rääkis, et peamised vead on põhjustatud materjalide (valmistoodete) praagist, aga mängus on ka inimlikud eksimused. “Lisaks tehnilistele puudustele tuleb ette ka organisatoorseid puudusi. Näiteks puudub omanikul kindel koostööpartner või kasutatakse fiktiivseid käidulepinguid. Probleemid on ka korralise tehnilise kontrolli tähtaegade ületamine ning käidukorraldaja ettekirjutuste ja soovituste eiramine,” loetles Urmo Kesküla.
Korrasolek hoiab ohvrite ja kahju eest
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevjuht Jaan Allem kinnitas, et mõne aasta eest probleemiks olnud käidulepingutest loobumine ja ohutuse arvel kokkuhoidmine pole kuhugi kadunud. “Põhjus on selles, et kontroll on pisteline ja risk vahele jääda väike. Tehnilise järelevalve amet, kes elektriohutusseaduse alusel on kohustatud kontrolli tegema, suudab reageerida kaebustele ja teha piiratud ulatuses pistelist kontrolli vastavalt riskianalüüsile. Eestis on mindud selles küsimuses nn liberaalset teed,” rääkis ta.
Riigi Kinnisvara ASi tehnohoolduse spetsialisti Erik Soodla sõnul ei tohiks raha kokkuhoid elektripaigaldiste korrasoleku tagamisel olla eesmärk, kuna praegused tegemata jätmised võivad tekitada tuleõnnetusi ja halvimal juhul võivad lisaks varalisele kahjule kaasneda ka inimohvrid.
“Elektrisüsteemide käit on vajalik, et oleks tagatud elektriseadmete normaalne töö ja ohutustingimused. Kindlasti on hulgaliselt “särtsu” saamisi, mille kohta ei jõua info kuhugi, sest tagajärjed ei ole tõsised. Majandusliku kahju analüüsi, mis sisaldaks käidu puudumisest tekkinud kahjude summeerimist, arvatavasti ei peeta,” kommenteeris Soodla.
Hetkel kuum
Kesküla toob tänavusest aastast kaks näidet, kus hooldustoimingute tegemata jätmine ja elektripaigaldiste puudulik kontroll on omanikule kurjalt kätte maksnud. “Tööstusettevõtte kolme aasta vanune 1600 kVA 10/0,4 kV alajaam hävis hooldustoimingute tegemata jätmise pärast täielikult. Alajaama taastamiskulud jäid suurusjärku 100 000 eurot,” märkis ta.
“Teine juhtum on seotud ühe eramuga, kus pea jaotuskilbi ümberehitamisel seoses lisakorterite tekitamisega koostati elektriline skeem ekslikult. Ühe korteri peakaitsme väljalülimisel hävisid naaberkorteris ülepinge tõttu elektroonikat sisaldavad seadmed,” kirjeldas Kesküla.
RKASis teevad hooldusosakonna spetsialistid objektidel ehitusliku- ja tehnosüsteemide seisukorra pistelist korrasoleku kontrolli ning üks nende ülesanne on ka elektrisüsteemide käidukorraldaja töö kontrollimine.
“Selleks peab igal objektil kindlaks määratud kohas (valvelauas või kontaktisiku juures) olema käidupäevik ja elektrisüsteemide hoolduspäevikud. Need dokumendid on esimene indikatsioon, kui põhjalikult ja kas üldse elektrik objekti külastab ning mida ta kontrollib,” selgitas Soodla asjade käiku.
Käiduleping hanke korras
RKAS tellib tehnosüsteemide tehnohooldusteenust riigihangetega, lähtudes selles kinnisvara korrashoiu standardist EVS 807:2010. “Elektrikäit on kogu lepingu mahust väike osa, kuigi tähtsuselt on tellitavate klassifikaatorite pingerea tippu kuuluv,” selgitas Soodla.
“RKAS ei ole käidukorralduse piiriks tõmmanud seadusest tuleneva 100 A, vaid olenevalt objekti omapärast korraldame mõnikord elektrikäitu ka 63 A ja 80 A peakaitsmega objektidel. Keskmiselt on sellise lepingu pikkus kolm aastat, mille järel korraldatakse uus hange,” rääkis Soodla.
“Eraldi sõlmitud käidulepingute arv ei ole objektide arvu suhtes määrava osakaaluga ja trend on selliste otselepingute vähenemisele – teenus kaetakse rohkemaid klassifikaatori koode hõlmavate lepingute koosseisus,” märkis ta ja lisas, et lepingutasud järgivad majanduse üldisi langus- ja tõusukõveraid.
TASUB TEADA Elektripaigaldised jaotatakse ohu järgi kolme liiki
Tehnilise kontrolli aeg sõltub paigaldise liigist
1. liik – kõrgema ohuallikaga elektripaigaldised (plahvatusoht, suurõnnetusoht, meditsiinipaigaldised).Kontroll tuleb teha kord kolme aasta jooksul.2. liik – korterelamu ühiskasutuses (trepikojas, keldris, pööningul jne) olevad elektripaigaldised; tööstuspaigaldised, büroo- ja ärihooned – paigaldised, mille peakaitse on suurem kui 35 amprit või milles kasutatakse kõrgepinget. Kontroll tuleb teha kord viie aasta jooksul.3. liik – üldjuhul korterite elektripaigaldised. Kontroll tuleb teha kord kümne aasta jooksul.Erandina ei ole korralise tehnilise kontrolli kohustust eluruumide elektripaigaldiste puhul (eramud, suvilad, korterid).Korraline kontroll tuleb teha kahe või enama korteriga hoone ühiskasutatava osa (trepikojad, keldrid, pööningud jne) paigaldistele.Allikas: Tehnilise Järelevalve Amet
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele