Kuusakoski hakkas hooneid lammutama

Kõik lammutamisel saadud materjalid püütakse suunata taaskasutusse. Näiteks betoon ja muu kivimaterjal purustatakse pärast metallarmatuuride eemaldamist ning see läheb täitematerjaliks. "Vanast ehituspuidust saab Kuusakoski toota elektrijaamades ja katlamajades biokütusena kasutatavat puiduhaket, kilest ja erinevatest plastmaterjalidest aga jäätmekütust, mida tarbivad näiteks tsemenditehased soojusenergia tootmiseks," märkis Kippa.

Ettevõtte eksperdid pakuvad abi lammutustöödeks vajalike lubade taotlemisel, samuti aruannete, lammutustööde ja tööohutuse kavade koostamisel ning muude eriküsimuste lahendamisel. Lammutamisel tekkivate materjalide esmane sorteerimine tehakse juba tööobjektil. Iga koorem kaalutakse ja registreeritakse Kuusakoskis ning klient saab jälgida tööobjektilt saabuvaid koguseid reaalajas.

Kuusakoski annab Soomes ja Rootsis tööd rohkem kui 200le lammutusala asjatundjale. Kuuskoski on spetsialiseerunud ka asbesti käitlusele. Lammutusäri toetab traditsioonilist vanametalli ringlussevõttu, näiteks Soomes saab ettevõte lammutusobjektidelt umbes 15 000 tonni metalle aastas ning suunab selle edasisse töötlusse.

AS Kuusakoski suunab Eestis taaskasutusse umbes poole Eesti vanametallist. Lisaks metallile võtab Kuusakoski vastu ka kilet ja muidplastijäätmeid, puitu ja ehitusjäätmeid, rehve, vanu elektri- ja elektroonikaseadmeid ning akusid ja teisi ohtlikke jäätmeid.

AS Kuusakoski teenis mullu rohkem kui 58 miljonit eurot müügitulu ning andis tööd ühtekokku 100 inimesele kümnes teeninduspunktis üle Eesti. Ettevõte kuulub Põhja-Euroopa juhtivaletööstuslikule taaskasutusfirmale ning vanametalli töötlejale ja tarnijale Kuusakoski Oy-le. Kuusakoskil on üle maailma rohkem kui 100 tegevuskohta, millest 20 asub Soomes. Lisaks Soomele tegutseb Kuusakoski Venemaal, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rootsis, Taanis, Inglismaal, USA-s, Hiinas ja Taiwanis.