Plasto AS omaniku ja juhataja Valeri Pärsi sõnul ettevõte praeguses turuseisus asjatuid riske ei võta, ehkki toodangumahud on kahanenud mullusega võrreldes pea 20 protsenti.
„Seda märgivad ka materjalide maaletootjad. Kui mullu tahtsid inimesed kroonidest lahti saada, siis nüüd, mil palgad ei ole tõusnud, raha lihtsalt ei liigu,“ rääkis ta.
Praegu on plastaknatootjate lootus CO2-objektide peal, ent Pärsi sõnul on probleem selles, et aknaid neile objektidele võidakse sisse osta hoopis Poolast. „Üks selline näide juba on: Võru haigla, kus aknapinda 200 ruutmeetrit. Nii, et ettevõtjad, kes Eestis makse maksvad, võivad neist objektidest ilma jääda,“ märkis ta.
Poola aken on Pärsi sõnul küll odavam, ent seda kasutatavate materjalide kvaliteedi arvelt. „Kasutatakse enamasti B-profiili, samas kui meie toodame aknaid A-profiilist. Poolast me näiteks enam metalli sisse osta ei saa, kuna nende kvaliteet on väga madal ja puuduvad ka sertifikaadid,“ lisas Pärs.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Plasto juhi sõnul ettevõte praeguses turuseisus asjatuid riske ei võta. „Turul tegutseb uusi, paarikuiseid firmasid, kes võitnud mõne projekti ja soovivad meilt aknad tellida ilma igasuguse ettemaksuta. Meie sellega riskida ei saa ega võta ka selliseid projekte, kui pole panga garantiid või muid tagatisi,“ sõnas ta.
Pärsi hinnangul on Eestis plastakende tootmisvõimsus kaks korda suurem kui aknaid vaja on.
Seotud lood
OÜ Koduaken juhataja Ülo Hõrraku sõnul on Eesti siseturg ennast ammendamas, kuna uute arenduste maht on väike.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.