Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arhitekt: erastatud paneelmaja kordategemine pole lihtne
Arhitekt Ignar Fjuki sõnul teeb just kortermajade erastamine nende kordategemise ülimalt raskeks ning ta kahtleb, et magalarajoone ootab ees helge tulevik.
16. novembril toimub visioonikonverents "Uus elu mägedele", kus arutletakse, milline tulevik ootab ees Tallinna paneelelamute rajoone. Konverentsi diskussioonis osaleva arhitekti Ignar Fjuki sõnul on näiteks Saksamaal paneelmaju palju kergem korda teha kui Eestis, vahendab ajaleht Pealinn.
"Seal tegi omavalitsus või riik paneelmajad enne korda, kui neid erastama asus," lausus Fjuk. "Siiani on seal erastatud vaid 10% korteritest, ülejäänud kuuluvad endiselt omavalitsusele või riigile. Need on mõeldud igati korralikeks ja mugavateks üürikorteriteks. Sarnane olukord on ka Rootsis. Meil aga otsustati 90ndatel, et riik ja omavalitsus on vaesed, ning kõik korterid jaotati kollaste kaartide eest laiali," rääkis ta.
Fjuk ei usu, et meie magalarajoone ootab ees tingimata helge tulevik. "Sellega on nii ja naa. Olukord on keeruline, sest kõik paneelmajade korterid on erastatud. Kolmandik korteriomanikest on küll oma maja ja selle ümbruse kordategemisest huvitatud, kuid neil pole raha. Teine kolmandik on neid, kellel on raha, kuid puudub huvi midagi muuta. Kolmandal osal on kõigest täiesti ükskõik. Seega radikaalseid meetmeid magalarajoonide kordategemiseks ette võtta ei saa," arutles Fjuk.
Saksamaa hoolitseb pidevalt oma paneelmajade ruumide kvaliteedi ja soojapidavuse eest. Korda tehakse isegi 1989. aastal valminud paneelmaju. Üürikorter remonditakse kümne päevaga, elanikud ei koli sel ajal isegi välja.
TTÜ professor Sulev Mäeltsemees arutleb konverentsil koos teiste ekspertidega, millised on õiguslikud võimalused elujärje parandamiseks paneelmajades. "Oletame, et ekspertiis tuvastab, et mõne paneelmaja seisukord on eluohtlikuks muutunud ja tarvis on ehitada uus maja," ütles ta. "Kuidas siis teha seda nii, et elanikud ei kannataks mõne korteriomaniku vastuseisu tõttu?" küsib ta.
Mäeltsemees juhib diskussiooni teemadel, millist rolli mängib tehnikaülikool Mustamäe jt magalarajoonide arengus ning kuidas saaks paneelmajade renoveerimist rahastada. "Ülikool saab uurida majade konstruktsioonide seisukorda, leida paremaid soojustusviise ning uusi energiaallikaid," rääkis ta.
Üks Vilde tee korterelamu näiteks kasutabki kokkuhoiu huvides juba päikesepaneele. "TTÜ on päikesepaneelide arendamisel esirinnas. Rahastamise poolelt aga räägime ka Euroopa Liidu pakutavatest võimalustest, mida lisaks Kredexile kasutada saab," märkis Mäeltsemees.
Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti sõnul möödub peagi 50 aastat esimeste elamute rajamisest Mustamäele. "Ehitamise ajal elueaks määratud 25 aastat on neil elamutel juba kahekordselt ületatud ja seega viimane aeg selgusele jõuda, kuidas mitte ainult üksikutesse hoonetesse, vaid tervetesse elurajoonidesse uus elu sisse puhuda," lisas ta.
Tallinna visioonikonverents "Uus elu mägedele" toimub 16. novembril Tallinna Tehnikaülikoolis.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
2
4
Viimased uudised
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped. Vastutavad ka maakler ja notar
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Üritused
Hetkel kuum
Täiendatud! Esikolmikus kaks Toomas Annuse firmat
Lisatud 140 edukama taristuettevõtte edetabel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele