• 04.11.11, 16:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lennusadama ehituse mahukaim etapp sai valmis

Oktoobris lõpetas Nordecon Lennusadamas ligi sajandivanuste vesilennukite angaaride betoonkonstruktsiooni taastamistööd, millest keerukaimaks osutus angaaride kuplitesse tekkinud pragude täitmine.
„Tuues paralleeli arstiteadusest, võib vesilennukite angaaride taastamist võrrelda raske vähihaige terveks ravimisega,“ ütles 11 aasta jooksul angaare uurinud Tallinna Tehnikaülikooli professor Karl Õiger  ja lisas, et töö angaaride konstruktsioonidega pole veel läbi, sest remondi järel tuleb angaare mõistliku aja tagant mõõdistada, et jälgida nende käitumist ja teha järelhooldust.
Tänaseks on taastatud aastakümnetega pudedaks muutunud raudbetoonist koorikkatused, restaureeritud angaaride muud kandekonstruktsioonid ning tugevdatud kogu ehitist. Tulevasse muuseumisse on paigaldatud ka esimesed eksponaadid ning rajatud on unikaalne mereküttesüsteem. Hetkel jätkuvad vesilennukite angaaride sisetööd, millele järgneb muuseumi ekspositsiooni ülespanek.
Üheks taastamistööde suurimaks väljakutseks kujunes angaaride kuplitesse tekkinud pragude täitmine. Projektis eeldati konstruktsioonile ohtlike pragude mahuks 1,6 km, tööde käigus selgus aga, et pragusid on oluliselt rohkem – neid mõõdeti kokku 3,6 km. Nüüd on kõik praod metallvarrastega kinni õmmeldud ja täidetud spetsiaalse seguga. Kuplite alla on lisatud ka uus raudbetoonkiht, mis on taastanud nende tugevuse. Peale selle tugevdati angaaride kandekonstruktsioone Šveitsi tunneliehituses kasutatavate materjalidega. Spetsiaalset betooniremondisegu kulus 1200 tonni, mida Šveitsist transportis 50 raskeveokit.
„Seda laadi ja sellise mahuga töökogemust polnud Eestis kahjuks kellelgi, mistõttu toimusid reaalse ehitise seisundi hindamine, tööde kavandamine ning teostamine sisuliselt paralleelselt,” ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink ja lisas, et vastavalt muutuvatele olukordadele tuli mitmeid kordi jooksvalt kohendada ka tööde läbiviimise protsessi ning materjale.
Taastamistöid raskendas fakt, et Taani inseneribüroo Christiani & Nielseni koostatud esialgne angaaride ehitusprojekt hävis Teises maailmasõjas. Seega tugineti taastamistöid planeerides välisvaatlustele ja laboriuuringutele, kuid mitmed ehitise konstruktsioonide sees peituvad vead tulid välja alles tööde käigus ning see sundis nii ehitajat kui projekteerijat korduvalt töövõtteid muutma.
Soome Inseneride Liidu esimees ja Tampere Ülikooli ehitusfüüsika professor Ralf Lindberg usub, et tulevikus hakkavad ehituse ja arhitektuuri üliõpilased üle kogu maailma käima Eestis rekonstrueeritud angaaridega tutvumas, sest see objekt kuulub vaieldamatult raudbetoonehitiste ajalukku.
Angaaride puhul on teadaolevalt tegu esimese nii suure raudbetoonist koorikkonstruktsiooniga kogu maailmas, sest need ehitati aastatel 1916-1917. Analoogilisi konstruktsioone hakati mujal maailmas rajama alles 1920-30ndatel aastatel. Vesilennukite angaarid on esimene hoone arengute reas, mis on võimaldanud rajada näiteks Sydney ooperiteatri Austraalias ja Pekingi olümpiastaadioni.
2012. aasta kevadel avatakse Lennusadamas üks Euroopa unikaalseimaid meremuuseume, mille väljapanekus on üle paarisaja suure eksponaadi. Muuseumikompleks kuulub üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirja, mille väljaarendamise investeeringute kava on kinnitanud vabariigi valitsus. Investeeringukava kaasrahastaja on Euroopa Regionaalarengu Fond EASi meetme “Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine” raames.
Fakte Lennusadama angaaride ehitusest:Kogu hoone elektriga varustamiseks kasutati kaheksat suurt elektrigeneraatorit ning talvel 40 diiselsoojapuhurit.
Tööde teostamise ajal veebruaris oli sisemise ja välimise temperatuuri vahe 40 kraadi.Põranda sarrust kulus 390 tonni.Hoone oli ümbritsetud 25 000 ruutmeetri koormakattega.Tõmbevöödel puhastati millimeeter haaval 19 000 jooksvat meetrit sarrust.Liivapritsiga pritsiti liiva 250 tonni.
 

Seotud lood

Uudised
  • 12.07.11, 13:54
Nordecon saab Lennusadama ehituseks küsitud lisamiljonid
Nordecon saab Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimise lisa-ja muudatustöödeks 2,32 mln eurot lisaraha.
Uudised
  • 15.07.10, 12:32
Lennusadama angaarid Nordeconile suureks väljakutseks
Lennusadama vesilennukite angaaride kui suuremahulise koorikbetoonist ehitise renoveerimine on projekteerijatele ja ehitajatele ainulaadne väljakutse, juba seetõttu, et kõik Eestis saadaolevad ehitustellingud on tänaseks angaaride alla veetud ja neist tuli puudu, vahendas ERR Uudised.
Uudised
  • 25.03.11, 14:18
FOTOD: Ehitustööd Lennusadamas
Ajakirjanikud viidi uudistama kuidas kulgevad ehitustööd Tallinna Lennusadamas.
Uudised
  • 28.05.11, 15:40
Aak: ei tea, kas see on korruptsioon või tellija rumalus
Samuti Lennusadama hankel osalenud ja neljandaks jäänud NCC Ehituse juhatuse esimehe Toomas Aagi sõnul ei ole olukord, kus hanke võitnud firma küsib juurde ühe kolmandiku hanke maksumusest, hea ehitustava.
  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.25, 15:42
Saksa termoploki maaletooja: ehitasin sellest oma maja ja enam muid materjale ei tahagi
Kui Kristo Peerna 8 aastat tagasi perele maja hakkas ehitama, otsis ta pikalt lahendust, mis oleks võimalikult tugeva konstruktsiooniga, soe ja kauakestev. Nõuetele vastavaks osutus soojustatud termoplokilahendus Insulating Concrete Form (ICF) ja esimeste aastate järel oli selge, et see ongi meie kliimas parim võimalik majaehitusmaterjal.

Hetkel kuum

Mapri Ehituse juhatuse esimehe Priit Jaaganti sõnul on otsuse taga seni vastuseta küsimused.
Uudised
  • 15.04.25, 11:46
Mapri Ehitus asendab Tartus vajunud maja uuega
Mapri Ehitus: “Me tahame teada, mis Lubja tänava maja vajumise põhjustas.”
Autokeretööde hoone põhjast (Visuaal: EMP A&I).
Uudised
  • 17.04.25, 10:48
Mapri ehitab Peetrisse suure autokeretööde hoone. “See on julge käik”
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Sirin Development plaanib Vaelasse rajada kuni 130 000 ruutmeetri suuruse logistikapargi.
Uudised
  • 16.04.25, 07:41
Sirin Developmenti Eesti suurim arendus ehitatakse Vaelasse
Nordecon allkirjastas Tiskre kooli ehituslepingu
Uudised
  • 17.04.25, 13:30
Nordecon allkirjastas Tiskre kooli ehituslepingu
Eesti inseneride edulugu: uuele tootele andis tuule tiibadesse avatud suhtlus ja enesekriitika
Uudised
  • 17.04.25, 09:02
Eesti inseneride edulugu: uuele tootele andis tuule tiibadesse avatud suhtlus ja enesekriitika
Levinud on suhtumine, et kindlam on ehitada uus, mis vastab standarditele ja tänapäeva nõuetele.
Plaanis on rajada kokku 68 korterit.
Börsiuudised
  • 17.04.25, 12:21
Oma Ehitaja alustab Liveniga Põhja-Tallinnas uut arendust
Janar Muttik. Foto: Maria Roosaare
Uudised
  • 21.04.25, 10:58
Everaus loobub ehitamisest
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Saksa termoploki maaletooja: ehitasin sellest oma maja ja enam muid materjale ei tahagi
  • ST
Sisuturundus
  • 01.04.25, 15:42
Saksa termoploki maaletooja: ehitasin sellest oma maja ja enam muid materjale ei tahagi

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele