Samuti Lennusadama hankel osalenud ja neljandaks jäänud NCC Ehituse juhatuse esimehe Toomas Aagi sõnul ei ole olukord, kus hanke võitnud firma küsib juurde ühe kolmandiku hanke maksumusest, hea ehitustava.
"Ma ei tea, kas antud juhtumi puhul on tegemist korruptsiooniga või lihtsalt tellija rumalusega, kuid kindlasti viitab see korralagedusele ehituse riigihangetel," iseloomustas Aak hiljuti avalikuks tulnud kultuuriministeeriumile esitatud taotlust, kus Lennusadama riigihankel madalaima pakkumise teinud Nordecon vajab lisa- ja muudatustöödeks juurde täiendavad 36 miljonit Eesti krooni ehk 2,3 miljonit eurot.
"Selline käitumine ei ole kindlasti hea ehitustava kohane, kus lõpetatakse leping, kui tellijalt raha juurde ei õnnestu saada nagu näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži puhul või siis kasutatakse ära tellija asjatundmatust või heatahtlikkust ning küsitakse peaaegu 1/3 võrra raha juurde, rääkimata tähtaja pooleaastasest ületamisest," märkis NCC juht.
Aagi sõnul jääb Nordeconi käitumisest viimastel hanketel tahtmatult mulje, et nad on teinud ridamisi teadlikke alapakkumisi. "BNS uudis (Lennusadama ehituseks lisaraha küsimise teemal-toim.) oli kindlasti kõikidele meremuuseumi pakkumisel osalenud ehitusfirmadele äärmiselt ebameeldiv uudis," ütles Aak ja lisas, et pakkumist esitades pidid kõik ettevõtted kirjalikult kinnitama, et on põhjalikult tutvunud jooniste, töömahuloendite ja muu sarnasega, neid kontrollinud ning veendunud, et neis pole vigu või puudusi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele