Aak: ei tea, kas see on korruptsioon või tellija rumalus

"Ma ei tea, kas antud juhtumi puhul on tegemist korruptsiooniga või lihtsalt tellija rumalusega, kuid kindlasti viitab see korralagedusele ehituse riigihangetel," iseloomustas Aak hiljuti avalikuks tulnud kultuuriministeeriumile esitatud taotlust, kus Lennusadama riigihankel madalaima pakkumise teinud Nordecon vajab lisa- ja muudatustöödeks juurde täiendavad 36 miljonit Eesti krooni ehk 2,3 miljonit eurot.

"Selline käitumine ei ole kindlasti hea ehitustava kohane, kus lõpetatakse leping, kui tellijalt raha juurde ei õnnestu saada nagu näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži puhul või siis kasutatakse ära tellija asjatundmatust või heatahtlikkust ning küsitakse peaaegu 1/3 võrra raha juurde, rääkimata tähtaja pooleaastasest ületamisest," märkis NCC juht.

Aagi sõnul jääb Nordeconi käitumisest viimastel hanketel tahtmatult mulje, et nad on teinud ridamisi teadlikke alapakkumisi. "BNS uudis (Lennusadama ehituseks lisaraha küsimise teemal-toim.) oli kindlasti kõikidele meremuuseumi pakkumisel osalenud ehitusfirmadele äärmiselt ebameeldiv uudis," ütles Aak ja lisas, et pakkumist esitades pidid kõik ettevõtted kirjalikult kinnitama, et on põhjalikult tutvunud jooniste, töömahuloendite ja muu sarnasega, neid kontrollinud ning veendunud, et neis pole vigu või puudusi.

"BNS uudis on nagu avalik näkkuirvitamine, et ise olime lollid ja käitusime vastavalt hanketingimustele ning võtsimegi mahtudega seotud riskid arvesse."

Täna kirjutasid ehitusuudised.ee, et Lennusadama renoveerimise tellija Eesti Meremuuseum on pöördunud kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese poole, et saada juurde lisaraha.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni allkirjaga taotluses seisab, et tööd Tallinna Lennusadama angaaride rekonstrueerimisel Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks osutusid töömahukamaks kui projekt kirjeldas ning olukord tegelikkusest keerulisemaks. Samuti vajatakse riigihanke teostamiseks kokkulepitust rohkem aega.

Nordecon kes võitis Lennusadama hanke madalaima pakkumisega - veidi üle 111 miljoni Eesti krooni - küsib muuseumi kaudu juurde 32% hanke algsest maksumusest. See tähendab seda, et kui odavaimale pakkumisele liita juurde küsitud lisaraha, tuleb Nordeconi tööde hinnaks 147,51 miljonit krooni. Sellest summast rohkem pakkus hankel vaid üks ehitusfirma ehk lisarahaga koos oleks Nordeconi pakkumine olnud eelviimane, pea kõige kallim.