Kui kunstiakadeemia detsembriks ehitusluba ei saa, võib juhtuda, et uue hoone rajamiseks mõeldud ligi 13 miljoni euro suurune summa läheb tagasi uude taotlusvooru.
"See ei ole päris nii , et ta peaks minema kõigile kohe kindlasti vabaks, siin sõltub veel tingimustest, milles suudame kokku leppida või ei suuda. Selge on see, et aastaks 2015 peavad olema kõik arved makstud, ehitus lõpule viidud ja mida kauem see venib, seda kahtlasemaks kogu see projekt sellisel kujul muutub," rääkis haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets Laidmets "Aktuaalsele Kaamerale".
Rektor Signe Kivi märkis, et kuna akadeemia pole suutnud paari naabriga uue hoone rajamiseks kokkuleppele jõuda, võiksid Tallinn ja riik probleemi lahendamiseks appi tulla.
Laidmetsa sõnul on naabrid põhimõttelistel seisukohtadel ja haridusministeeriumil on sellesse raske sekkuda, kuigi on algatatud ka hoone sundvõõrandamise protsess.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kunstiakadeemiale tiksub ka euroraha saamise kell: kui detsembriks pole hoonel ehitusluba, läheb Laidmetsa sõnul vanas rahas ligi 200 miljonit lubatud toetuskrooni tagasi uude taotlusvooru.
Seotud lood
Eesti Kunstiakadeemia uue maja ehituse algus sai tagasilöögi ebaõnnestumisest kahe naabriga kokkulepet saavutada.
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) uue hoone ehitusmaksumuse eelhinnangu järgi võib maja minna akadeemia prognoositust vähemalt 15 miljonit eurot kallimaks.
Teadlikkuse tõus energiatõhususe osas on viimase 20–30 aasta jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu. Kui sajandivahetuse eel piirduti sageli üksikute töödega, näiteks akende vahetamisega, siis tänapäeval lähenetakse hoonete uuendamisele terviklikult – alates välispiirete soojustamisest kuni nutikate tehnosüsteemideni. Termopilt OÜ juhi Toomas Rähmoneni sõnul on aastatega kogunenud palju väärtuslikku kogemust, mis aitab rekonstrueerimist teha järjest läbimõeldumalt ja tõhusamalt.