Kinnisvaraliidu juhi Peep Soomani sõnul head lahendust vanades kortermajades elavate inimeste jaoks ei ole, sest uuele pinnale ümberkolimist suudavad endale lubada vähesed.
"Turul on praegu olukord selline, et umbes 20 000 leibkonnal on laenumaht suurem, kui seda tagava vara väärtus. Neid leibkondi, kes saaks endale laenu uue pinna soetamiseks võtta, on samuti umbes 20 000 - 30 000 leibkonda," rääkis Sooman intervjuus Vikerraadiole.
Uusi, suuri ja heas seisukorras elamispindasid on Eestis saada piisavalt, ent Soomani sõnul on küsimus selles, kes saavad seda endale lubada,"Tallinnas tehakse 500 tehingut kuus, 6000 aastas. Reaalselt ei ole inimestel seda raha, et uut elupinda lubada," märkis ta.

Seotud lood

Arvamused
  • 18.10.11, 10:05
Magalad ei kao kuhugi!
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi usub, et magalarajoonid niipea populaarsust ei kaota ning neid ei ähvarda ka getostumine.
Uudised
  • 12.10.11, 10:01
Arhitekt: vaja on ohtralt uusi korterelamuid
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
Uudised
  • 13.10.11, 11:23
Toompark: Tallinn ei vaja massehitust
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toomark ei ole nõus eilses Postimehes avaldatud Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Marki arvamusega, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:44
Renoveerimine ei pea olema stressirohke projekt
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele