Kinnisvaraliidu juhi Peep Soomani sõnul head lahendust vanades kortermajades elavate inimeste jaoks ei ole, sest uuele pinnale ümberkolimist suudavad endale lubada vähesed.
"Turul on praegu olukord selline, et umbes 20 000 leibkonnal on laenumaht suurem, kui seda tagava vara väärtus. Neid leibkondi, kes saaks endale laenu uue pinna soetamiseks võtta, on samuti umbes 20 000 - 30 000 leibkonda," rääkis Sooman intervjuus Vikerraadiole.
Uusi, suuri ja heas seisukorras elamispindasid on Eestis saada piisavalt, ent Soomani sõnul on küsimus selles, kes saavad seda endale lubada,"Tallinnas tehakse 500 tehingut kuus, 6000 aastas. Reaalselt ei ole inimestel seda raha, et uut elupinda lubada," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi usub, et magalarajoonid niipea populaarsust ei kaota ning neid ei ähvarda ka getostumine.
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toomark ei ole nõus eilses Postimehes avaldatud Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Marki arvamusega, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.