Kinnisvaraliidu juhi Peep Soomani sõnul head lahendust vanades kortermajades elavate inimeste jaoks ei ole, sest uuele pinnale ümberkolimist suudavad endale lubada vähesed.
"Turul on praegu olukord selline, et umbes 20 000 leibkonnal on laenumaht suurem, kui seda tagava vara väärtus. Neid leibkondi, kes saaks endale laenu uue pinna soetamiseks võtta, on samuti umbes 20 000 - 30 000 leibkonda," rääkis Sooman intervjuus Vikerraadiole.
Uusi, suuri ja heas seisukorras elamispindasid on Eestis saada piisavalt, ent Soomani sõnul on küsimus selles, kes saavad seda endale lubada,"Tallinnas tehakse 500 tehingut kuus, 6000 aastas. Reaalselt ei ole inimestel seda raha, et uut elupinda lubada," märkis ta.
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi usub, et magalarajoonid niipea populaarsust ei kaota ning neid ei ähvarda ka getostumine.
Rohkem kui 80 protsenti tallinlasi elab aastatel 1960–1990 ehitatud kortermajades, mille eluiga hakkab paarikümne aasta pärast otsa saama.
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toomark ei ole nõus eilses Postimehes avaldatud Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Ülar Marki arvamusega, et Tallinn vajab ohtralt uusi korterelamuid.
Kui räägitakse ärikinnisvarast, pööratakse enamasti tähelepanu selle asukohale, suurusele ja siselahendusele. Katuse peale mõeldakse sageli alles viimases järgus. Ent katus ei ole pelgalt funktsionaalne element, mis kaitseb vihma ja tuult eest. Tänapäevane katus on osa hoone toimivusest, energiatõhususest ja visuaalsest kuvandist. Kuidas teha katuse puhul tark otsus? Miks on oluline lähtuda kvaliteedist, mitte ainult hinnast? Ja mis rolli mängib katus ettevõtte jätkusuutlikkuses?