16. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Pangalaenu puhul on ju määratud kindel intress, aga energia hind võib ka edaspidi kerkida. Kui üldse ei renoveeri, siis energia hinna tõus mõjutab palju rohkem,” rääkis Rähmonen ajalehele Meie Maa. Lihtsam on tema sõnul toimetada suuremal majal, sest välispinda tuleb korteri põrandapinna kohta vähem kui väiksemal.

Senine praktika näitab Rähmoneni sõnul, et korteriühistud eelistavad KredExilt küsida 15-protsendilist toetust, lähtudes põhimõttest “parem varblane peos kui tuvi katusel”. 15% toetuse saamiseks peab toetust taotlev korterelamu saavutama energiasäästu kuni 2000 ruutmeetriga suletud netopinnaga korterelamus vähemalt 20%, üle 2000 ruutmeetriga korterelamus vähemalt 30% - selleks piisab näiteks katusekonstruktsiooni ja otsaseinte soojustamisest.

15-protsendise toetuse puhul kipuvad Rähmoneni sõnul kulud majas mitte vähenema, vaid suurenema, sest saavutatud efekt ei kata laenumakseid ära. Ent 35% toetuse saamiseks tuleb majal saavutada 50% energiasäästu, mis eeldab küttesüsteemi uuendamist, ventilatsioonisüsteemi ehitamist, radiaatoritele jaoturite paigaldamist, fassaadi ja katuse soojustamist ning akende vahetust.

Rähmoneni kinnitusel ei julge ühistud suure pangalaenu peale välja minna, kuna elanikud kardavad, et võivad ühel hetkel tööta jääda ega suuda pärast laenu maksta. Toetuste taotlemise väike hulk Saaremaal näitab tema hinnangul huvi puudumist asja vastu.