Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 75 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 74 ja 85 ruutmeetrit.
"Ka kinnisvarahindade „põhja“ perioodil ületas ostujõud suurtes linnades 80 m² künnise, kuid kuna keskmine palk II kvartalis tõusis, oleme uuesti sama soodsas seisus. Tuleb siiski ära märkida, et reaalpalk on üleüldise elukalliduse tõusu tõttu jätkuvalt languses," seisab ülevaates.
Buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
Eesti kinnisvaraturg on oodatud elavnemise asemel jätkuvalt madalseisus: hinnatase tõuseb visalt, pakkumine suureneb ning tehingute arv on jätkuvalt alla keskmise, teeb Pindi Kinnisvara kokkuvõtte oma turuülevaates.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.