Tänasel valitsuse istungil sai heakskiidu määrus, millega kehtestatakse riigivara valitsejatele ühtsed tingimused riigi poolt sõlmitavatele üürilepingutele.
Määrus toetab eelarve stabiilsust aidates paremini prognoosida tulevasi kinnisvarakulusid, eesmärk on maksimaalselt vältida järske üürihinna tõuse lepingutes. Standardsete lepingu tingimuste rakendamisel on tagatud, et üür ei muutu enam kui 3% aastas.
Määruse peamiseks positiivseks mõjuks on valitsuse hinnangul üürilepingute sõlmimisel läbirääkimistele kuluva aja vähenemine ning lepingute hilisema haldamise hõlbustamine. Lisaks võimaldab üüritingimuste standardiseerimine parandada üüritingimuste võrreldavust, sh erinevate üüripakkumiste võrdlemist üürniku poolt. Riigiüleselt peaks määrus tõsma tehingute läbipaistvust ja andma eelduse võrdlusanalüüsile.
Määruse rakendamine on riigile kohustuslik kõikides üürisuhetes, kus riik on üürnikuks, st mitte ainult RKAS-ga sõlmitud lepingutes. Samas ei kohusta määrus riigiasutusi kasutatavatest hoonetest ja ruumidest loobuma ning ruume turult turuhinnaga üürima, kuid kohustab üürile võtmise otsuse tegemisel lähtuma määruses sätestatud üldtingimustest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.