Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigiasutused said ühtse üürilepingu vormi
Tänasel valitsuse istungil sai heakskiidu määrus, millega kehtestatakse riigivara valitsejatele ühtsed tingimused riigi poolt sõlmitavatele üürilepingutele.
Määrus toetab eelarve stabiilsust aidates paremini prognoosida tulevasi kinnisvarakulusid, eesmärk on maksimaalselt vältida järske üürihinna tõuse lepingutes. Standardsete lepingu tingimuste rakendamisel on tagatud, et üür ei muutu enam kui 3% aastas.
Määruse peamiseks positiivseks mõjuks on valitsuse hinnangul üürilepingute sõlmimisel läbirääkimistele kuluva aja vähenemine ning lepingute hilisema haldamise hõlbustamine. Lisaks võimaldab üüritingimuste standardiseerimine parandada üüritingimuste võrreldavust, sh erinevate üüripakkumiste võrdlemist üürniku poolt. Riigiüleselt peaks määrus tõsma tehingute läbipaistvust ja andma eelduse võrdlusanalüüsile.
Määruse rakendamine on riigile kohustuslik kõikides üürisuhetes, kus riik on üürnikuks, st mitte ainult RKAS-ga sõlmitud lepingutes. Samas ei kohusta määrus riigiasutusi kasutatavatest hoonetest ja ruumidest loobuma ning ruume turult turuhinnaga üürima, kuid kohustab üürile võtmise otsuse tegemisel lähtuma määruses sätestatud üldtingimustest.
Kallinev energia on pannud majaomanikke üha rohkem vaatama ülimalt säästlike maasoojuspumpade poole, seda nii uusehitiste puhul kui ka olemasolevate küttelahenduste uuendamisel. Aga missugust maasoojuspumpa valida?