Statistikaameti andmeil lisandus 2010. aastal Eestisse vaid 2320 uut eluruumi, mis on viimase kaheksa aasta väikseim näitaja, olles võrreldav 2003. aastaga, mil neid lisandus 2435.
„Eluruumide lisandumise vähenemine tõi kaasa olukorra, kus eelmise aasta keskel oli uute korterite pakkumisi niivõrd vähe, et paljud firmad nägid taas võimalust teenimiseks ja hakkasid hoogsasti ehitama," ütles BREM kinnisvarabüroo vahendusteenuste valdkonna juht Eero Ving. „Esimesed suutsid majad müüa tühjaks enne, kui katus peale sai. Hiljem alustanutel nii hästi ei ole läinud. Praegusel hetkel on pakkujaid ja ehitajaid taas üsna palju,“ ütles Ving.
Kuigi statistika uute eluruumide lisandumise osas on üsna tagasihoidlik, siis defitsiiti ja järsemat kinnisvara hinnatõusu Ving ei näe, sest keerulisem aeg uute korterite turul jäi aastatagusesse aega, kui pakkumisi oli väga vähe.
„Uute korterite defitsiiti ei ole lähima aasta jooksul tekkimas, kuna üsna suurel hulgal hooneid on valmimisjärgus,“ rääkis Ving.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Arendustegevus liigub Tallinna südalinnast välja ning uusarenduste korteritele jagub ka nõudlust, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi Äripäeva kuukirjas Kinnisvara.
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.