Maamaksu kaotamise idee iseenesest on hea ning kindlasti meeldib koduomanikele. Küll tekitab mõnevõrra nõutust seesuguse olulise muudatuse kavandamisel valitsuskoalitsiooni poolt tehtud lohakus.
Esialgses tekstis leidunud kirjavead ei lubaks vist isegi põhikooli lõpetajale panna üle rahuldava hinde. Veelgi enam leidus eelnõus sisulisi vastuolusid, mis said alguse juba pealkirjast. „Koduomanike maamaksust vabastamise seadus” – kõlas väga kaunilt ning tuletab hästi meelde IRLi valimislubadusi, kuid kahjuks täiesti ebasobiv. Tegemist pidanuks siiski kohe olema Maamaksu seaduse muutmisega. Opositsiooni soov läbi kogu menetluse oli eelnõu selgemaks muutmine ja kompensatsioonimehhanismi sissekirjutamine. Häälteenamuse jõuvõtet kasutades surusid koalitsiooniparteid oma tahtmise aga läbi.
Muudatus, nii nagu koalitsioon seda tahab, avaldab olulist mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile, seda loomulikult vähendamise suunas, nii nagu praegusele valitsusele tavaks saanud. Rahandusministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt kaotavad omavalitsused muudatustega ca 17 miljonit eurot. See aga, kuidas ja kas üldse midagi kaotatud rahast kompenseeritakse, ei tule välja puudulikust seadusest ega ka koalitsioonisaadikute vastusest. Tõsi, rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas rahanduskomisjoni istungil, et tähelepanu tuleb pöörata eelnõu seletuskirja kuuendale punkti esimesele lausele. Punkt sätestab: „seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid riigieelarvelisi kulusid ega tulusid” – seetõttu tekibki õigustatud kahtlus, et omavalitsustele pole plaaniski midagi kompenseerida.
indlasti väärib meelde tuletamist 2010. aasta lõpus Harku vallas toimunu, kus IRLi juhtimisel kaotati vabatahtlikult maamaks, kuid samas tõsteti lasteaia kohatasu ligi 40%. See, mis ühe käega anti, võeti kohe teisega ära. Pole välistatud, et enamik omavalitsusi jäävad pärast maamaksu kaotamist sundseisu – funktsioonide täitmiseks tuleb tõsta oluliselt pakutavate teenuste hindasid. Milline on siis kasutegur rahvale? Ümmargune null.
Viimastel aastatel on valitsus mitmel korral omavalitsusi petnud. Vähendades tasandusfondi, vähendades teedehoiu raha, vähendades raha noorte spordile ja lasteaedadele. Pole mingit põhjust uskuda, et seekord läheb teisiti – kui maamaksuga vähendatud tulubaasi kavatsetaks kompenseerida, oleks see ka seaduseelnõu tekstis kirjas. Selle eelnõu vastu oleks pidanud seisma kõik Riigikogu liikmed, kes valutavad südant oma kodukandi pärast. Koalitsioonisaadikute hulgas polnud kahjuks selliseid mitte ühtegi.
Seotud lood
Riigikogus töötatud esimese kolme kuu jooksul on aset leidnud palju Eesti elu mõjutavaid sündmusi, mille seast tõstaksin esile arutelu maamaksu ümber.
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Enimloetud
2
Lepingu maksumus on korralik!
3
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Viimased uudised
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Ekspert: Eesti teedel on Rootsi tasemele langemiseks veel palju ruumi
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Lepingu maksumus on korralik!
Tagasi Ehitusuudised esilehele