Debatt: maamaksu kaotamine on koduomaniku võit

Poliitilist sõnasõda on kodualuse maamaksu ümber olnud palju, mistõttu selgitaksin veel kord, miks see otsus on oluline. Väidan, et Eesti inimesed ei ole praegu endale ostetud kodu täisväärtuslikud peremehed. Miks?

Aga mõelge: pere ostab endale maa, ehitab sinna kodu, niidab muru, istutab puud-põõsad, lilled; hoiab aia ja koduümbruse korras nii suvel kui talvel, kuid ikka tuleb selle eest maksu maksta. Kas see on õiglane? Minu meelest mitte. Riik ei saa olla arvekontor, mis näeb inimestes eeskätt maksumaksjaid. On vana ütlus, et riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi, kuid ikka ja jälle tuleb ette olukordi, kus peab hüüdma: "Stopp!"

Kodu soetamine on ju pere üks tähtsamaid otsuseid ning riigi ülesanne on koduomanikke aidata, mitte neid karistada.

Kodualuse maa vabastamine maamaksust on mitmekihiline otsus. See võimaldab koduomanikel raha kokku hoida, lõpetada nende absurdne karistamine kodu omamise eest ning aitab kaasa jõuka keskklassi laienemisele. Kuigi kohati on kodualuse maa eest kasseeritav maamaks suhteliselt väike summa, on küsimus põhimõttes: kas me toetame ja soodustame kodu omamist või mitte?

Eestis elab ligemale 90 protsenti inimestest oma kodus. Näiteks Soomes on vastav näitaja 67 protsenti ja Saksamaal kõigest 42 protsenti.

Seadus näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2013 kaotatakse Eestis tiheasustatud kohtades kodu maamaks 1500 ruutmeetri ja hajaasustuses kuni kahe hektari ulatuses. Tuleb silmas pidada, et maksust vabastatakse üksnes see elamumaa, millel asub inimese tegelik kodu ehk elamu, mis on rahvastikuregistri andmete järgi maksumaksja elukoht. Seadusemuudatuse tulemusel jääb koduomanikele aastas kokku kätte umbes 17 miljonit eurot. Koalitsioon on kokku leppinud, et omavalitsused maksu kaotamise tõttu kannatama ei pea ning nende eelarve tulupuudujääk kaetakse riigieelarvest.

On vana tõde, et Eesti riik algab Eesti kodust ja kui kodus on kõik korras, on see oluliseks eelduseks, et ka riigil läheb hästi.