Euroopa Komisjon kavatseb liikmesriikidele kehtestada kohustuse, et avalikuks kasutuseks mõeldud hooned peavad 2050. aastaks olema null energiakuluga ning aastas tuleks renoveerida 3% avalikus kasutuses olevatest ruutmeetritest.
Juba lähiaastail võib Euroopa Komisjon asuda nõudma, et avalikuks kasutuseks mõeldud hooned saaksid energiasäästlikult renoveeritud, ning praegu liikmesriikidele laiali saadetud teatises on juttu sellest, et igal aastal peaks kolm protsenti avalikus kasutuses olevatest ruutmeetritest energiasäästlikult renoveeritud saama, vahendab ERRi uudisteportaal raadiouudiseid.
Eesti riigile kuulub praegu üle kahe miljoni ruutmeetri kinnisvara, ent kui palju nendest ruutmeetritest on mõeldud avalikuks kasutamiseks, on üsna keeruline öelda. Majandusministeeriumi säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul ei tohiks kolm protsenti aastas Eestile üle jõu käivaks osutuda ja näiteks riik ise on viimastel aastatel keskmiselt renoveerinud 3,5 protsenti oma kinnisvaraportfellist.
Elari Udam Riigi Kinnisvara ASist aga kardab, et tegelikult võib kolmest protsendist saada riigile probleem, kuna energiatõhususe puhul on euroliidul eesmärgiks nullenergiatase. Praegu pole ühtegi avalikus kasutuses olevat hoonet sellisel kujul rajatud ning nõue eeldaks kõikide hoonete ümbertegemist.
Esialgu ei tea omavalitsused ja tõenäoliselt ka riik ise, milline on täpselt neile kuuluvate hoonete energiatarbimise näitajad.
Seotud lood
Kortermajas valmistatakse soe tarbevesi üldjuhul hoone tehnosõlmes, kust see jaotatakse püstikutorustiku kaudu iga korterini. Tarbevee ringluse tagamiseks asub šahtis ka ringlustorustik ning soojussõlmes on sooja tarbevee ringluspump, mis nõuab energiat nii pumba tööks kui ka jahtunud vee temperatuuri hoidmiseks püstikus. Lisaks on torude õige isoleerimine ja paigaldus püstikušahtis äärmiselt oluline, et vähendada soojuskadusid ja külma vee soojenemist üle lubatud piiri.