• 30.05.11, 16:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jägala sõjaväelinnaku planeering kavas kehtestada juunis

Jõelähtme vallavalitsuses toimus möödunud neljapäeval Jägala sõjaväelinnaku detailplaneeringu avalik arutelu, kus kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad andsid ülevaate linnaku otstarbest ning ülesehitusest.
Muuhulgas kinnitati, et linnakusse ei planeerita ühtki kõrge keskkonnariskiga militaarobjekti. Samuti kasvab linnaku valmimisega turvatunne Jõelähtme vallas, tekivad juurde uued töökohad ja suureneb valla elanikkond.
Jõelähtme vallavalitsusel on plaanis detailplaneering kehtestada tänavu juunis.
 „Tegemist on Kaitseväe jaoks äärmiselt olulise objektiga, mille valmimise järel suureneb oluliselt väljaõppetingimuste kvaliteet, sest kaitsevägi saab loobuda tänaseks moraalselt vananenud taristust Tallinnas,“ ütles kaitseministeeriumi infrastruktuuriosakonna nõunik Toomas Laumets. Jägala linnaku väljaehitamisega tagatakse hetkel Tallinna paiknevatele väeosadele tasemel väljaõppe- ja olmetingimused. Linnakus hakkavad seniste plaanide kohaselt paiknema Vahipataljon, Staabi- ja sidepataljon, Logistikapataljon ja Luurepataljon.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Linnaku senisest infrastruktuurist on plaanis säilitada ja renoveerida vaid ajaloolised mõisahooned. Juurde ehitatakse kasarmud, staabihoone, õppehooned, söökla, ambulants, spordikompleks ja sõdurikodu kokku umbes 1500 kaitseväelasele. Samuti rajatakse Jägalasse laod, tehnikapark ja parklad.
 Jägala linnaku rekonstrueerimine on 2009. aastal Vabariigi Valitsuses kinnitatud kümneaastase Sõjalise kaitse arengukava kõige tähtsam ehitusprojekt, mis suurendab oluliselt Eesti iseseisvat kaitsevõimet. Tegemist on Ämari lennubaasi kõrval suurima sõjaväelise ehitusobjektiga Eesti iseseisvuse taastamise järel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.08.25, 11:39
TalTechi uuring kinnitab: Airoboti niiskustagastusega soojusvaheti on Eesti kliimas kõige tõhusam
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele