Häädemeestele korstnapühkijate konverentsile kogunenud Eesti ja Läti korstnapühkijad on mures, et tööd on vähem kui inimeste ohutus nõuaks, vahendasid ERRi teleuudised.
"Järelvalve pool peaks meile tööd ette ajama, kontrollima inimesi, et meil tööd jätkuks. Kui ikka järelevalvet ei ole, siis oodatakse niikaua kui enam pliit või ahi ei tõmba või korsten umbes on, siis tuleb meelde, et korstnapühkija on ka olemas," rääkis Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Koit Koppel.
"Kui inimesed hoiavad raha kokku millegi pealt, siis esimesena ohutuse pealt, see on igal pool nii," lisas Läti Vidzeme päästekeskuse juht Egils Kaužens.
Eesti-Läti ühisprojekti "Teadlikkuse tõstmine vabatahtlikust tuletõrjest ja tuleohutusest" raames läbi viidud korstnapühkijate konverentsil oli oma programm ka kohalike elanike tuleohutusalase teadlikkuse tõstmiseks. Eesti poolelt veab projekti Häädemeeste vallavalitsus, kes selle üle 53 000 eurosest eelarvest katab 15%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?