23. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Järelvalve pool peaks meile tööd ette ajama, kontrollima inimesi, et meil tööd jätkuks. Kui ikka järelevalvet ei ole, siis oodatakse niikaua kui enam pliit või ahi ei tõmba või korsten umbes on, siis tuleb meelde, et korstnapühkija on ka olemas," rääkis Eesti Korstnapühkijate Koja juhatuse liige Koit Koppel.

"Kui inimesed hoiavad raha kokku millegi pealt, siis esimesena ohutuse pealt, see on igal pool nii," lisas Läti Vidzeme päästekeskuse juht Egils Kaužens.

Eesti-Läti ühisprojekti "Teadlikkuse tõstmine vabatahtlikust tuletõrjest ja tuleohutusest" raames läbi viidud korstnapühkijate konverentsil oli oma programm ka kohalike elanike tuleohutusalase teadlikkuse tõstmiseks. Eesti poolelt veab projekti Häädemeeste vallavalitsus, kes selle üle 53 000 eurosest eelarvest katab 15%.