Glaskeki viimane juhatuse liige Meelis Põlda tegi firma viimastel tegevuskuudel firma krediitkaardi arvelt mitmeid kummalisi tehinguid, kuid täpsemalt nende vajadust selgitama ei soostunud, kirjutab tänane Äripäev.
Näiteks ostis Põlda juunis, mil Glaskeki saneerimismenetlus oli liiva jooksmas ja Swedbank ettevõttele pankrotihoiatuse esitanud, firma arvelt sülearvuti, printeri ja mobiiltelefoni.
Pärast pankrotihaldurite küsimist ja veenmist otsustas ta arvuti, printeri ja mobiiltelefioni siiski tagastada.
Samuti võttis ta juunis-juulis ettevõtte krediitkaardiga välja kümnetes tuhandetes kroonides sularaha juhatuse liikme tasudena.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks määras Põlda endale aasta alguses preemiat 1,375 miljonit krooni, mida küll välja ei makstud. See-eest esitas ta Glaskeki vastu seda summat sisaldava nõude pankrotimenetluses.
Kommenteerima Põlda oma krediitkaarditehinguid ega preemiamääramist täpsemalt ei soostunud ja saatis pärimiste peale lakoonilise vastuse. „Kommentaariks saan öelda vaid seda, et kõik asjad on tagastatud, suurte numbrite osas on Teil valed andmed ja kõik tehtud tehingud olid seaduslikud.“
Loe pikemalt tänasest Äripäevast, selleks telli leht
SIIT või osta päevapilet
SIIT.Autor: Hannes Sarv Koit Brinkmann
Seotud lood
Mullu augustis pani pika ja väärika ajalooga aknatootja AS Glaskek lõplikult uksed kinni ning firma pankrotistus. Praeguseks on haldurid tuvastanud, et osa Glaskeki tootmisseadmetest ja väiksematest tööriistadest on rändama läinud või lihtlabaselt varastatud. Varguste alusel on algatatud kriminaalmenetlus, kirjutab tänane Äripäev.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.