Autor: Lemmi Kann • 18. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti üks tunnustatum notar Aivar Mesikäpp on tihti olukorras, kus tal tuleb õhinaga notaribüroosse saabunud inimesele mõni taoline ehmatav tõsiasi serveerida.

„Kahjuks leidub veel tänaseni ekslikku arusaamist, et vara on selle abikaasa lahusvara, kelle nimele vara on registreeritud, tuleb üllatusena see, et pärandvara kuulub kaaspärijatele ühiselt või et pärandiga tulevad kaasa ka võlad,“ nendib Mesikäpp.

„Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sealhulgas kõik võlad, kaasa arvatud maksuvõlad ning kõik laenukohustused. Üle ei lähe vaid need õigused ja kohustused, mis on lahutamatult seotud isikuga või seaduse järgi ei saa üle minna ühelt isikult teisele, nagu näiteks valimisõigus,“ selgitab advokaadibüroo Glikman & Partnerid advokaat Pille Pettai.

Õigus valida - võtta või jätta?

Pettai soovitab enne pärandi vastuvõtmise või loobumise otsustamist välja selgitada, millest pärandvara täpselt koosneb. Selleks saab andmeid küsida kohtult, notarilt või muudelt isikutelt, kelle valduses pärandvara on.  „Meeles tuleb pidada, et kui pärandvarast ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks, peab pärija need kohustused täitma enda varast,“ osutab advokaat võimalikele kulutustele.

Seda olukorda saab aga vältida, kui pärast pärandi vastuvõtmist nõuda pärandavara inventuuri tegemist, milleks tuleb esitada pärimisasja menetlevale notarile avaldus ning notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri. Kuni pärandi vastuvõtmiseni, samuti  inventuuri tegemise ajal ei või võlausaldaja nõuda pärijalt pärandaja kohustuse täitmist. Kui pärandist ei piisa pärandaja kohustuste täitmiseks, võib pärija algatada ka pärandi pankroti, lisab notar Mesikäpp.

Mis on loobumise hind?

Kahtlemata võib selliste asjaolude selgumisel tekkida inimesel mõte tülikast kingitusest loobuda, seda enam, kui kinnisvara väärtus või vajadus selle järele ei kaalu üles vaeva ega võimalikke kulutusi. Taolise valiku ees seisis ka Silva Kiili, kes sai koos vennaga pärandiks korteri.

„Pärast esimest uurimistööd selgus, et korteri omandamine läheb kallimaks kui sellest lahtisaamine, sest see asus endise tööstuslinna sotsialistlikus linnaosas, mille elanikkonna moodustavad praeguseks peamiselt pensionärid ja kus iga kolmanda korteri aken on laudadega kinni löödud,“ meenutab Kiili esimesi pärijaks saamise elamusi. Lisaks korterile said õde-venda pärandiks ka garaaži, mis oli arvel vallasvarana ning millega polnud seetõttu võimalik mingeid tehinguid teha, sest kohalik omavalitsus oli garaažidealuse maa jätnud inimestele kinnistamata. Boonusena nukrutses garaažis auto aastast 1957, millest nõgesed sõna otseses mõttes läbi olid kasvanud. Kiili tunnistab, et pärast sellist pärandiinventuuri tekkis paratamatult soov kasutada paragrahvi pealkirjaga „Pärandist loobumine“.

Loobumine on aga pikk ja aeganõudev protseduur, sest sama peavad alanevas järjestuses tegema kõik sugulased - lapsed, isa, ema, vennad, õed, onud, tädid, nende lapsed ja lapselapsed, kuni kõik lülid otsa saavad. „Kõigil tuleb kulutada oma aega ja raha, rääkimata sellest, et alaealiste laste puhul on oma sõna sekka öelda ka veel kohalikul omavalitsusel. Teades situatsiooni, ei tahtnud me vennaga sugulastele halba soovida,“ räägib Kiili põhjustest, miks nad vennaga pärandi vastu võtta otsustasid.

Tänaseks on see saaga pärast paljude ametnike uste kulutamist, dokumentide vormistamist ja erinevate tasude maksmist lõppenud – garaaži müügist saadud rahaga said kaetud pärimiskulud ja protsessi vältel kogunenud korteri kommunaalkulud, korterile leiti aga uus omanik, kes oli nõus selle kinkelepinguga vastu võtma. Kahe linna vahet sõitmisele läinud bensiini- ja ajakulu kirjutab Kiili korstnasse. „Meil läks veel hästi. Tean tuttavaid, kes siiani sama probleemiga samas linnas maadlevad,“ ütleb naine.

Tasub teada * Eestis ei ole pärandimaksu ning  pärandi vastuvõtmist ei maksustata ka tulumaksuga. Tulumaksu küsimus tekib, kui päritud vara hiljem müüakse.

* Pärimise aluseks on seadus või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis või pärimislepingus.* Pärandist saab pärija loobuda 3 kuu jooksul arvates hetkest, kui pärija saab teada või pidi saama teada pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.* Kui pärija on lasknud loobumistähtaja mööda mõjuval põhjusel, on notaril õigus pärandist loobumise tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uus tähtaeg, kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus.* Testament tuleks teha juhul, kui soovitakse teha ise pärijate nimetamise kohta korraldusi.*Testamendi tegemise peale peaksid eelkõige mõtlema inimesed, kellel puuduvad lähisugulased või on suhted nendega katkenud või need suhted ei ole kõige paremad.