Pole välistatud, et kütusemüüjatega sarnast kopsakat tagasama peavad varsti maksma ka teiste valdkondade ettevõtted, hirmutab vandeadvokaat Helmut Pikmets.
"Ajakirjanduses on korduvalt kajastatud maksuhalduri andmeid, mille kohaselt esineb käibemaksupettusi kõige enam sellistes valdkondades nagu ehitus, kinnisvaratehingud, metalltoodete valmistamine, puiduga seotud tehingud, maismaaveondus jne," kirjutab Pikmets advokaadibüroo Varul maksuõiguse infokirjas.
Tänavu 1. aprillil jõustusid vedelkütuse seaduse (VKS) ja käibemaksuseaduse (KMS) muudatused, mis nõuavad kütusemüügiga tegeleva ettevõtte registreerimisel 100 000 kuni 1 miljoni euro suurust tagatisraha. Eelnõu menetlemisel Riigikogus põhistati seadusemuudatust vajadusega võidelda maksupettustega kütuse müügi valdkonnas.
"Kuigi seadusandja põhjendab seadusemuudatuse vajalikkust üksnes kütuse müügi valdkonnas, ei saa välistada, et sama probleemi ees seisavad varsti ka teiste valdkondade ettevõtjad," kommenteerib Pikmets. Ta märgib seejuures, et ettevõtjaid ei tohiks maksudes erinevalt kohelda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Igal ehitusobjektil on alati tagatis ja sellest ma küll aru ei saa, miks peaks eraldi ehitusettevõtjatelt tagatist nõudma, kommenteeris Facio juhatuse liige Toomas Tromp võimalust, et tagatisenõue laieneb lisaks kütusemüüjatele ka teistele ettevõtmistele.
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.