Pole välistatud, et kütusemüüjatega sarnast kopsakat tagasama peavad varsti maksma ka teiste valdkondade ettevõtted, hirmutab vandeadvokaat Helmut Pikmets.
"Ajakirjanduses on korduvalt kajastatud maksuhalduri andmeid, mille kohaselt esineb käibemaksupettusi kõige enam sellistes valdkondades nagu ehitus, kinnisvaratehingud, metalltoodete valmistamine, puiduga seotud tehingud, maismaaveondus jne," kirjutab Pikmets advokaadibüroo Varul maksuõiguse infokirjas.
Tänavu 1. aprillil jõustusid vedelkütuse seaduse (VKS) ja käibemaksuseaduse (KMS) muudatused, mis nõuavad kütusemüügiga tegeleva ettevõtte registreerimisel 100 000 kuni 1 miljoni euro suurust tagatisraha. Eelnõu menetlemisel Riigikogus põhistati seadusemuudatust vajadusega võidelda maksupettustega kütuse müügi valdkonnas.
"Kuigi seadusandja põhjendab seadusemuudatuse vajalikkust üksnes kütuse müügi valdkonnas, ei saa välistada, et sama probleemi ees seisavad varsti ka teiste valdkondade ettevõtjad," kommenteerib Pikmets. Ta märgib seejuures, et ettevõtjaid ei tohiks maksudes erinevalt kohelda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Igal ehitusobjektil on alati tagatis ja sellest ma küll aru ei saa, miks peaks eraldi ehitusettevõtjatelt tagatist nõudma, kommenteeris Facio juhatuse liige Toomas Tromp võimalust, et tagatisenõue laieneb lisaks kütusemüüjatele ka teistele ettevõtmistele.
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.