Soome hakkab eestlasi nummerdama

Pühapäevane poole kuuene Tallinki laev suunaga Helsingisse. Tekil joovad õlut ja suitsetavad kaks Soome noormeest. Nad torkavad joogise rõõmu tõttu eestlaste kõrval eredalt silma. Samuti on veidi julgemad, sest soovivad ise öelda, mida Eesti ehitajatest arvavad.

"Muidugi meile ei meeldi, et eestlased nii odavalt töötavad," ütleb üks. Tema kõrval seisab sõber, kelle tagataskust punnitab välja plokk kanget suitsu.

Sõber hakkab sõbra teksti siluma ja räägib, et ei süüdista eestlasi odava tööjõu pakkumises. Pigem on süüdi Soome poliitikud, sest nemad on teinud oma maa töötajate palkamise kolmandiku võrra kallimaks. See on loonud olukorra, kus Soomes on peaaegu sama palju töötuid ehitajaid, kui töötab Eesti ehitajaid Soomes.

Poole laevareisi peal on ruum juba veidi läppunud ja selg läheb soojusest märjaks. Kõrge sammuga tuleb üle astuda meestest, kes magavad põrandal, nägu pooleldi vastu maad. Rahvast on laevas palju ja arvestatav osa neist on ehitajad. Võib-olla ka seetõttu kutsub rahvas Helsingi suunal sõitvaid laevu orjalaevadeks.

Laeval räägib peaaegu iga ehitaja, et neid kiusatakse ega taheta sinna. Kui ei kiusata neid, siis kedagi teist. Kui ei taheta neid, siis ei taheta tuttavat. Eestlaste arvates on vihavaen tekkinud seetõttu, et nad teevad soomlastest kiiremini tööd ja selle pärast ollaksegi kadedad.

Siiski sõidab tänagi suur osa ehitajaid tööle riiki, kus suurt heaolu ravivad antidepressandid ja kõikvõimsa Nokia nõrgenemine on kõikuma löönud ka rahva identiteedi. Ükski eestlane ei ütle, et tahab Soomes töötada, kuid muud ei jää üle. Eesti palgast saab ära elatud ja ühe õlle õhtul osta, kuid maja selle eest ei ehita, räägib ehitaja Meelis Randoja. Palk lahe taga on ikkagi vähemalt poole suurem ja töötingimused paremad.

Laev jõuab sadamasse ja väljakäigu ummistab reisijate tropp. Mõni viinaturist üritab minema sikutada rasket džinni- ja õllekoormat ning kutsub sõbra appi. Põrandal vedeleb krõpsupuru, pudelid ja kilekotid. Laevakoristaja võtab reisijatest maha jäänud olukorra kokku sõnaga läbu.

Kuidas maksustatakse Soomes teenitud tulu

Kui Eesti tööandja palkab Eesti residendist töötaja tööle välisriiki, on töötaja tulu Eestis maksustatav. Tööandja peab palgatulult kinni tulumaksu ning tasub Eesti pädeva asutuse väljastatud vormi E101 olemasolu korral ka sotsiaalmaksu.  Kui töötaja saadetakse välisriiki tööle ilma selle vormita, kohaldub töötaja suhtes töötamiskoha riigi õigussüsteem.

Kui töötamine välisriigis kestab pikemat aega, tekib töösuhtest teenitud palgatulu maksustamise õigus reeglina ka töö tegemise asukohariigil. Maksulepingutes on ajapiiriks kehtestatud 183 päeva. Et töötaja palgatulu ei maksustataks topelt ning et töötaja oleks töö tegemise riigis teiste sealsete töötajatega võrdsetes tingimustes, loobub Eesti sellisel juhul nimetatud palgatulu maksustamise õigusest, st topeltmaksustamise vältimiseks rakendatakse vabastusmeetodit. Tuludeklaratsioonis tuleb töötajal deklareerida siiski kogu teenitud tulu ning deklaratsiooni esitaja peab olema valmis maksuhaldurile vabastusmeetodi rakendamiseks vajalikke tõendeid esitama.

Kui töötaja muutub teises riigis töötades Eesti jaoks mitteresidendiks, kaob tööandjal nii tulumaksu kinnipidamise kohustus kui ka sotsiaalmaksu tasumise kohustus, kuna Eesti tööandjalt mitteresidendile makstud palgatulu Eestis maksustamise eelduseks on mõlema maksu puhul Eestis töötamine.

Kui töötaja töö tegemise kohaks on Eesti, kuid ta saadetakse konkreetse tööülesande täitmise eesmärgil ajutiselt välisriiki lähetusse, kuulub palgatulu Eestis maksustamisele nagu tavaline Eestis töötamise eest teenitud tulu, lähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitistele ning päevarahadele kehtib aga maksuvabastus Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades.