OÜ Fund Ehitus ja AS KMG Ehitus vaidlustasid taas enese kvalifitseerimata jätmise kaitseministeeriumi Ämari lennubaasi tugistruktuuride ligi 11 miljoni eurosel ehitushankel, vahendab BNS.
Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas varem ühispakkujate Fund Ehituse ja KMG Ehituse vaidlustuse ministeeriumi esmase kvalifitseerimata jätmise otsuse kohta. Komisjoni otsuse kohaselt ei olnud ministeeriumi otsus piisavalt põhjendatud.
Seejärel jättis kaitseministeerium Fund Ehituse ja KMG Ehituse uuesti kvalifitseerimata, põhjendas seda põhjalikumalt. Ministeerium jättis ühispakkujad hankemenetluses kvalifitseerimata, kuna neil polnud väidetavalt hankes osalemiseks kõiki vajalikke majandustegevuse registri registreeringuid.
Ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles BNS-ile pärast Fund Ehituse ja KMG Ehituse teistkordset kvalifitseerimata jätmist, et teisi pakkumisi ministeerium ei vaadanud, oodates ära Fund Ehituse ja KMG Ehituse kvalifitseerimata jätmisest tulenevad edasised arengud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärast esimest pakkumiste kvalifitseerimist tunnistas ministeerium Ämari lennubaasi tugistruktuuride ehitushankel võitjaks ASi Nordecon. Varasema info kohaselt laekus Ämari lennubaasi tugistruktuuride ehitushankele kuus pakkumist hinnavahemikus 11–14 miljonit eurot.
Hange on osa Ämari lennubaasi kui terviku väljaehitamise projektist. Kõnealuse konkreetse hankega rajatakse Ämarisse eraldi angaar parajasti valves olevatele õhuturbehävitajatele, lennubaasi teenindamiseks vajalike sõidukite autopark ja garaaž-töökoda. Samuti ehitatakse baasi meditsiinikeskus, lihtne reisijateterminal baasi kaudu sisse- või väljalendavate sõjaväelaste tarbeks, kaubakäitluse vaheladu ning lämmastiku- ja hapnikuhoidla.
Hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 8,05 miljonit eurot. Ehitustööd kestavad kava järgi 11 kuud.
Seotud lood
Eelmisel nädalal valmisid administratiivala ehitised Ämari lennubaasis, mis peaks lõplikult valmima järgmisel aastal.
Uued teadmised saad TalTechi magistriõppest
Ehitussektor on viimastel aastatel läbi teinud kiire arengu, kus projektide tehniline keerukus ja ootused lõpptulemusele on märgatavalt kasvanud. Energiatõhusus, hoonete elukaarepõhine planeerimine ja kaasaegsed digilahendused on muutunud baasnõueteks, mis tähendab, et turul on terav vajadus spetsialistide järele, kes suudavad siduda insenertehnilised teadmised majandusliku loogikaga.