OÜ Estkonsult arhitekt Toomas Lukk rääkis, et seaduseloojad võiksid kehtivad tuleohutusnõuded üle vaadata ja kaaluda ehk nende karmistamist.
Projekteerija lähtub konkreetse objekti kohta käivatest tuleohutusnõuetest. Ehitusprojekt peab vastama miinimumnõuetele ehk projekteerija ei tohi projekteerida nõutust lahjemat lahendust, kui antud ehitise puhul tingimused ette näevad, selgitas Lukk.
"Rangemaid tuleohutusnõudeid kavandada pole ka põhjust, sest see maksab tellijale lisaraha. Näiteks tootmishoonete puhul võib ülikallis tuleohutuspaigaldis pikema aja perspektiivis mõttetuks osutuda, sest tule vastu kaitstavate seadmete ja tehnika väärtus kahaneb iga päevaga," tõi Lukk näite.
Tootmishoones peab olema tagatud ennekõike inimeste turvaline evakuatsioon, aga seadmete võimaliku sissepõlemise kompenseerimiseks on tema sõnul otstarbekam sõlmida kindlustusleping.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Samas, kui pidada Haapsalu lastekodu hiljutist katastroofi silmas, siis võiksid seaduseloojad kehtivad tuleohutusnõuded üle vaadata ja kaaluda võib-olla nende karmistamist. Ma ei usu, et Haapsalu lastekodu hoone puhul oleksid projekteerijad millegi vastu eksinud: praegused projekteerimisnormid lubasid kavandada just sellise hoone ning kindlasti on selle hoone ehitusprojektil ka päästeameti vajalikud kooskõlastused," sõnas Lukk.
Seotud lood
Kuna tuleõnnetus ei hüüa tulles, on hoonete ehituslikud tuleohutusnõuded raiutud määrusesse, mille kohustuslikud normid joonestatakse sisse juba ehitusprojekti, ning hoone valmides kontrollitakse üle, kas objekt vastab kehtestatud nõuetele.
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.