OÜ Estkonsult arhitekt Toomas Lukk rääkis, et seaduseloojad võiksid kehtivad tuleohutusnõuded üle vaadata ja kaaluda ehk nende karmistamist.
Projekteerija lähtub konkreetse objekti kohta käivatest tuleohutusnõuetest. Ehitusprojekt peab vastama miinimumnõuetele ehk projekteerija ei tohi projekteerida nõutust lahjemat lahendust, kui antud ehitise puhul tingimused ette näevad, selgitas Lukk.
"Rangemaid tuleohutusnõudeid kavandada pole ka põhjust, sest see maksab tellijale lisaraha. Näiteks tootmishoonete puhul võib ülikallis tuleohutuspaigaldis pikema aja perspektiivis mõttetuks osutuda, sest tule vastu kaitstavate seadmete ja tehnika väärtus kahaneb iga päevaga," tõi Lukk näite.
Tootmishoones peab olema tagatud ennekõike inimeste turvaline evakuatsioon, aga seadmete võimaliku sissepõlemise kompenseerimiseks on tema sõnul otstarbekam sõlmida kindlustusleping.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Samas, kui pidada Haapsalu lastekodu hiljutist katastroofi silmas, siis võiksid seaduseloojad kehtivad tuleohutusnõuded üle vaadata ja kaaluda võib-olla nende karmistamist. Ma ei usu, et Haapsalu lastekodu hoone puhul oleksid projekteerijad millegi vastu eksinud: praegused projekteerimisnormid lubasid kavandada just sellise hoone ning kindlasti on selle hoone ehitusprojektil ka päästeameti vajalikud kooskõlastused," sõnas Lukk.
Seotud lood
Kuna tuleõnnetus ei hüüa tulles, on hoonete ehituslikud tuleohutusnõuded raiutud määrusesse, mille kohustuslikud normid joonestatakse sisse juba ehitusprojekti, ning hoone valmides kontrollitakse üle, kas objekt vastab kehtestatud nõuetele.
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?