Üürniku ja üürileandja vaheline suhe saab baseeruda mõlemapoolsete huvide kaitstuse korral - win:win positsioonilt, ütles E.L.L. Kinnisvara AS juhatuse esimees Aldo Dapon.
"Üürileping on kahepoolne kokkulepe ja E.L.L. Kinnisvaral ei ole olnud juhust, et üürileping oleks jäänud sõlmimata meie jäikade seisukohtade tõttu. Alati oleme leidnud kompromissi üürniku soovide ja üürileandja võimaluste vahel. Üldjuhul ei saa üürileandja küll taganeda üüriperioodi fikseeritud tähtajast seoses üürileandja poolt üüripinnale tehtud investeeringuga," kommenteeris Dapon.
E.L.L. Kinnisvara üürilepingute keskmiseks tähtajaks on 5 aastat. Erandina on tehtud ka lepinguid tähtajaga 7 või 10 aastat. "Iseküsimus on aga lepingute ennetähtaegse lõpetamise tingimused. Mõned korrad on turu madalseisus olnud vajadus ka üürnikele täiendavalt vastu tulla. Samas ei saa üürileandja unustada ja üürnik peab ka aru saama, et üürileandja teeb üüritava pinna väljaehitamisel investeeringuid, mis tuleb tagasi teenida ja seetõttu peab üürilepingutes olema fikseeritud periood, mille jooksul üürnik üürilepingut katkestada või lõpetada ei saa," märkis Dapon.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Enne büroopinna üürilepingule allkirja andmist tasub üürnikul kriitiliselt läbi mõelda, kas üüripind vastab kõigile üürniku vajadustele ning kas sõlmitav leping kaitseb piisavalt üürniku esmast huvi üüripinda sihtotstarbeliselt ilma takistuseta kasutada.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.