Möödunud aasta jooksul algatati Tallinnas 75 detailplaneeringut, mida on märkimisväärselt vähem kui 2009. aastal, mil algatati 125 planeeringut.
Aasta jooksul agatati 75, võeti vastu 97 ja kehtestati 99 detailplaneeringut. Ülemöödunud aastaga võrreldes algatati mullu detailplaneeringuid tunduvalt vähem – 2009. aastal algatati 125 detailplaneeringut. Kehtestati aga mullu kaheksa detailplaneeringut enam kui 2009. aastal.
Mullu kehtestatud detailplaneeringutest tähelepanuväärseimad on Kopli asumisse endisele Balti Manufaktuuri alale Tallinna kõrgeima, kuni 200m kõrguse 60-korruselise elu- ja ärihoone rajada võimaldav ning Kristiine linnaossa Eesti Rahvusringhäälingule uue hoone rajada võimaldav detailplaneering, samuti Piritale polüfunktsionaalse spordikeskuse, Kakumäele jahisadama, Mustamäe Kultuurikeskusele „Kaja“ juurdeehituse ning Prantsuse Lütseumi spordihoone rajada võimaldavad detailplaneeringud.
Detailplaneeringu algatamise taotluste arv on stabiliseerunud – 2007. aastal esitati 283, eelmisel aastal aga 124 detailplaneeringu algatamise taotlust, sama palju taotlusi esitati ka ülemöödunud aastal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.