Atso Matsalu: puiduturgu kasv ei oota

Pidevas tõusus on puidust briketi ja küttegraanulite hind. Selle on tinginud nii alternatiivse kütte osatähtsuse suurenemine, kui ka seesuguse kütmise odavus ja mugavus. Siingi on põhiliseks hinnamootoriks Põhjamaade ja Skandinaavia turud. Nõudlus on nii palju suur, et lisaks olemasolevale kolmele tehasele ehitatakse Eestisse järgmisel aastal veel kaks puitkütte tootmisele orienteeritud tehast.

2011. aastal on toorme hankimine ehitushooajal niisama raske kui eelmisel aastal. Seda ka seetõttu, et Venemaalt toodav puit moodustab osa meie impordist. Näiteks saematerjali import Venemaalt on  2010. aasta 9 kuuga kokku 282 000m3 mis on ligi 60% kogu saematerjali impordist (Puuinfo). Kuigi kohaliku tooraine saadavus on stabiilsem, siis Venemaa puitmaterjal on paljude toodete jaoks oluliselt sobivam, eriti see, mis saabub Vologda, Karjala ja Komi piirkonnast.

Venemaa tooraine Eestisse jõudmist takistavad nii logistikaprobleemid kui ka Venemaa sisenõudluse kasv viimastel aastatel. Samuti on alates 2006/2007 aastast Venemaal raiemahud vähenenud. Venemaal on ostukonkurents kasvanud teistest kiiremini ja see kajastub nii hindades kui ka kättesaadavuses.

Mind teeb murelikuks, et Eesti siseturul kasutatakse puitu peamiselt kütteks. Aegade jooksul on oluliselt vähenenud puitu tundvate ja hindavate arhitektide ning projekteerijate hulk. Selleks, et meil jälle osataks ja tahetaks korralikke puitmaju ehitada on tähtis, et neid ehituse asjatundjaid puidu kasutamise alal koolitataks. Selle eestvedajaks võiks olla meie ühine katusorganisatsioon Puuinfo. Püüan oma ettevõtte poolt neid selles suunas suunata, kuid ootan ka teistelt turuosalistelt aktiivsust.  Riiklikul tasemel võiks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töötada puidunõunik, kes riigi poolt  selle ehitusvaldkonnaga tegeleks.

Puuinfo andmetel on Soomes, Rootsis ja Norras ligi 90% eramajade kandekonstruktsioon ja välisviimistlus puitmaterjalist, osaliselt ka siseviimistlus. Eestis on sama number vaid 30%. Ameerikas on valdav osa, üle 70% kortermajadest puitkarkassil.  Nende tasemete saavutamiseks on meil veel pikk maa minna.

Tõeliselt head eeskuju ehitajatele ja tulevastele majaomanikele annaks see, kui avaliku sektori toel ehitatakse valmis mõni kvaliteetne ja uue  tehnoloogiaga ehitatud puidust hoone. Olgu selleks siis koolimaja, kultuurikeskus või rongijaam. Meie kliimas on puidust maja inimesele elamiseks ja olemiseks kõige mõnusam ning soodsam.

 

Autor: Atso Matsalu