Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbank: puidusektor kriisist väljas
Swedbanki puidusektori juht Mait Kaup kirjutab, et 2010. aasta oli sektori ettevõtete jaoks pöördeline ja müügikäive näitas eelmiste aastate võrdluses hüppelist kasvu.
Üldiselt läheb Eesti majanduse viimasel ajal hästi. Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta oktoobris 37% rohkem kui eelmise aasta oktoobris. Töötleva tööstuse toodangu kasvu mõjutas märkimisväärselt ka puidutöötlemine, kus toodang kasvas veerandi võrra. Samas on kõrgetele kasvunumbritele vaatamata töötleva tööstuse toodang kümne kuu kokkuvõttes jõudnud vaid 2005. aasta tasemele.
Puidusektor, kus majanduskriisi madalpunkt oli 2008. aasta teisel poolel, on viimase 1,5 aasta jooksul näidanud selgeid paranemise märke. 2010. aasta oli sektori ettevõtete jaoks pöördeline ja müügikäive näitas eelmiste aastate võrdluses hüppelist kasvu. Eelkõige aitas sellele kasvule kaasa nõudluse taastumine eksporditurgudel.
Kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted on Eestis esindatud peaaegu igas puidu töötlemise väärtusahela etapis. Buumiaegadel tehti puidutööstusse olulisi investeeringuid ja saavutati seeläbi efektiivsus ja kvaliteet, mis võimaldas kohalikul toodangul edukalt konkureerida välisturgudel. Aastatel 2008-2009 läbiviidud korduvad ja mastaapsed kulude korrektsioonid muutsid tootmise omakorda veel efektiivsemaks ning see võimaldas sektori ettevõtetel majanduskeskkonna paranedes saavutada jälle kohati väga häid kasumimarginaale. Eriti hästi õnnestus seda võimalust ära kasutada ettevõtetel, kes olid juba enne siseturu kokkutõmbumist loonud kontakte eksportturgudel. Üldiselt on Eesti selgelt liikumas puidu töötlemise väärtusliinis ülespoole ja ekspordiks läheb järjest enam kohalikul tasandil väärtustatud toodang.
Mets ja saeveskidKaks aastat tagasi oli Eesti metsamaa pindala 2,2 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara 440 miljonit tihumeetrit, täna on see number ligilähedaselt samal tasemel. Kui oskaksime metsaressursi täie efektiivsusega kasutada, võimaldaks see luua sektoris ka täiendavat tööhõivet juba täna sektoris hõivatud kümnetele tuhandetele inimestele. Mets on tooraine, mida ei pea importima ja võrreldes muu Euroopaga on meie metsavarud suured. Metsamaa pindalalt kogupindalasse on Eesti jätkuvalt Euroopa riikide seas esimeste hulgas. Rahvastiku tihedus Euroopas paratamatult kasvab ning see toob kaasa täiendava vajaduse nii elamuehituse kui energeetika sektorites. Naturaalse ja taastuva toorainena on minu hinnangul puidu kasutamisel mõlemas sektoris jätkuvalt väga soodne kasvupinnas.
2010. aasta maikuu seisuga on puidu ja puidutoodete eksport tõusnud aastases võrdluses ca 45%. Lisaks kasvanud välisnõudlusele on selle põhjuseks ka tippajaga võrreldes märkimisväärselt langenud toorainehinnad, mis hiljuti on näidanud taas kasvutrendi. Võrreldes 2009. aasta juunikuu hindadega, mis olid viimati sellel tasemel 2003. aastal, on Riigimetsa Majandamise Keskuse keskmised palgi vahelaohinnad tõusnud oktoobri lõpu seisuga 50%. Aasta algusest on olnud kasv 25,8%. Võrreldes 2007. aasta neljanda kvartali tipphindadega on tänased kuupmeetri hinnad jätkuvalt ligi 40% madalamad, mis näitab, et ruumi metsa väärtuse kasvuks veel on.
Kui veel kuus kuud tagasi võis öelda, et ettevõtete laod olid jälle tühjad ja nõudlus saematerjali järele taastumas, siis praegu võib näha esimesi märke sellest, et stabiliseerunud tarbimine ja saeveskite tõstetud tootmisvõimsus on taas tingimas lattu tootmist ja hinnad on hakanud langema. Probleemid Iirimaal ja mujal Euroopas mõjutavad läbi rahvusvahelise kaubanduse suure osatähtsuse sektoris selgelt ka kodumaiste tootjate mahte. Peab arvestama, et isegi, kui maailmamajanduse taastumine lähitulevikus jätkub, reageerib elamuehitus sellele aeglaselt, kuna inimestel on veel kriisi probleemid liiga värskelt meeles ja seetõttu kindlustunne mahukateks investeeringuteks madal.
Seoses majandusolukorra paranemisega tundub, et riigi initsiatiiv müüa allokeerimata metsa, mis moodustab ligi 1/6 kogu Eesti metsaressursist, on mõnevõrra raugenud. Metsaettevõtted koguvad reserve, kuid on samas äraootaval seisukohal ja ostuotsused kaalutakse täna põhjalikult läbi. Samas võib siin tegu olla ostuhuvi ajutise raugemisega, kuna puidu hind näitab jätkuvalt tõusutrendi.
Küttegraanulite tootmineEestis on taas tärganud huvi küttegraanulite ehk pelletite tootmise vastu. Järgmise aasta lõpuks tõuseb kogu Eesti pelletitootmise kogumaht enam kui poolele miljonile tonnile aastas, kusjuures Eestis tarbitakse sellest kogusest hinnanguliselt vaid vähem kui 10%. Kuna tegu on taastuva loodusvaraga on pelletitest energia ja soojuse tootmine mitmel pool Euroopas subsideeritud ja seetõttu hea konkurentsivõimega teiste kütuseliikide ees. Samas peab arvestama, et kuna saematerjali tootmine pole viimastel aastatel samas tempos kasvanud, on pelletite tootmises lähitulevikus peamiseks ohuks pigem pelletite tooraine (saepuru ja teiste saeveskite tootmisjääkide) saadavus. Mis omakorda märgib üsna üheselt, et oodata võib puru hinnatõusu.
FinantseerimineMajanduskriis on olnud kõigile õpetlik. Tänaseid kokkuleppeid sõlmides esitavad pangad finantseerimisotsuste tegemisel ettevõtjatele rohkem küsimusi, et mõista ettevõtete ärimudelit varasemast veel detailsemalt. Metsa finantseerimise juures, tagatisvara iseloomu tõttu, on eriti olulisel kohal vastastikune usaldus ja varasema koostöö puudumisel peaks arvestama ka isikliku vastutuse võtmisega. Alati oleme valmis finantseerima seadmeid, mis võimaldavad ettevõtetel tõsta tegevuse efektiivsust ja saavutada seeläbi pikaajaliselt paindlikust ja suurendada konkurentsivõimet.
Hetkel kuum
Autor: Mait Kaup
Seotud lood
Puiduturule saabuv aasta pidupäeva ei too ja toorme hankimine on tootjale sama keeruline kui tänavugi. Puukeskuse tegevdirektor Atso Matsalu on mures, et Eesti siseturul kasutatakse puitu peamiselt kütteks ning tema sõnul tuleks oluliselt kasvatada puidu osatähtsust ehituses.
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Enimloetud
1
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
3
Viimased uudised
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele