Uue ettevõttena turule sisenemine on Põhjamaades kindlasti keerulisem kui siin, kuna meie ettevõtted ei ole harjunud nii kõrgete nõuetega, arvas Kodumaja AS juhatuse esimees Lembit Lump.
„Põhjamaades ei piisa sellest, kui ütled, et olen väga tubli, pean kinni kõikidest nõuetest ja standarditest. Seda peab ütlema keegi sõltumatu organisatsioon ning ka juhtimissüsteem peab olema sertifitseeritud,“ rääkis Lump.
Lumbi kinnitusel on Kodumaja tegutsemismahud Soome turul väikesed võrreldes ettevõtte tegutsemisega Taanis ja Norras. Samas ta ei usu, et Soome probleemide osas neist väga palju erineb.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põhjamaades on Lumbi kinnitusel ehitusjärelevalve märksa kõrgemal tasemel kui Eestis. „Kvaliteedijärelevalve, ehitaja kohustus tõendada oma kvaliteedivõimelisust, normidest ja regulatsioonidest kinnipidamist võetakse väga tõsiselt. Selleks peab igaüks, kes sinna minna tahab, valmis olema,“ lausus Lump.
Teiseks on tema sõnul tarvis kindlasti arvestada sellega, et nendel turgudel on väga tugevad ametiühingud ning seega jälgitakse tõsiselt, kuidas makstakse makse, kui palju tasutakse palka, kas peetakse kinni ettenähtud tööaja režiimist ning kas järgitakse tööohutuse nõudeid.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.