3. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Seda vastuolu on raske ületada, sest madalad hinnad ei soosi põhjalikult läbimõeldud projekte. Et ots-otsaga välja tulla, peavad arhitektibürood kasvatama käivet. Et käivet tekitada, peab hindu alla laskma... Sellest rattast on raske välja tulla ja kvaliteet  kannatab, kuigi just nüüd on arendajad-tellijad muutunud targemaks ning  oskavad ka selgemini läbimõeldud ülesandeid püstitada," kirjeldas ta olukorda.

Samas loodetakse Pere sõnul päästerõngast  uutelt kaasaegsetelt  projekteerimisprogrammidelt, mis aga siiski ei asenda arhitekti kui  loovisiku mõttetööd.

Asukoht on üks peamisi kvaliteedi kriteeriume ja just sellepärast seisavad Pere arvates nn põllupealsed arendused, kus arendajatel on realiseerimisega tõsiseid raskusi. „Korteri suuruste osas on ikka ees müstiline 3 miljoni krooni piir - selle eest üle 2-3 toalise korteri ei saa. Ka praegu on peamine nõudlus selliste korterite jäerel ning väga suuri erinevusi buumi ajaga võrreldes pole. Vaid 1-toaliste poissmehekorterite järgi on nõudlus väike ning nende realiseerimisega on probleeme,“ selgitas ta.

Energiatõhusus on ka Pere sõnul jõudmas tellijate ja ostjate teadvusse üha selgemalt. „Seda küsitakse ja vastavaid meetmeid sisaldavad üha rohkem ka arhitektide lahendused. Keerukam on energiasäästmisele kaasaaitavate toodete leidmine Eestis. Soojustuse  paksuse  lisamine piirdekonstruktsioonidesse on hõlpsalt teostatav, aga näiteks soovitud materjalist sertifitseeritud  akende saamine on oluliselt keerukam,“ tõi ta esile mõned kitsaskohad.

Tegelikult on muudatuste vajadus liidu juhi sõnul projekteerimismaastikul visa juurduma osalt seetõttu, et uusi projekte käivitatakse siiski  vähe ja osalt seeetõttu, et teostamist ootavad varem valmisprojekteeritud arendused.  "Nende muutmiseks on vaja täiendavaid vahendeid, mida hetkel veel välja käia ei soovita. Siin saavad ostjad oma nõudlikkuse läbi oluliselt arendajate käitumist suunata," märkis Pere.

Siiski on tellijad õppinud buumi ajaga võrreldes nüüd asju sisuliselt vaatama ning läbimõeldumaid nõudmisi esitama. Pere rõõmustab, et arendajad/tellijad arvestavad nüüd rohkem ka arhitektide kui professionaalide arvamusega planeeringute ja funktsionaalsuse osas.

"Kvaliteedikriteeriumideks loetakse lisaks köögi suuremale eraldatusele ka tubade mitteläbikäidavust/privaatsust, orientatsiooni valguse ja müraallikate suhtes, vaateid akendest naaberhoonetele (nn naabrivalve), ümbritsevat looduskeskkonda," loetles Pere. "Olulisemaks on muutunud ka hoonete arhitektuur (materjalid) ning läbimõeldud konstrutksioon, ehitatavus. Ja loomulikult on asukoht oluline," lisas ta.

Projekti muutmist ehituse ajal vastavalt ostja soovidele tema sõnul üldjuhul ei praktikas ei rakendata, kuna see on protsessi aeglustav ja tülikamaks tegev lisategevus.