Tallinna linnavalitsus otsustas võtta vastu Regati pst 1/3/5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused purjespordikeskuse alale korterelamute äripindade ehituseks.
Detailplaneering hõlmab 42,48 ha suuruse maa-ala. Planeeringualale on plaanis juurde ehitada 42 065 m² äripinda ja 35 135 m² elamispinda.Detailplaneeringu koostas OÜ R-Konsult.
Detailplaneeringuga luuakse võimalused TOP-i kui kaubandus-, spordi- ja puhkekeskuse paremaks väljaarendamiseks ja laiendamiseks ning praegu ebaotstarbekalt kasutatud alade ja hoonestuse atraktiivseteks muutmist.
Muuhulgas annab planeering võimaluse rajada mere äärde, suuremas osas mere täitmise arvel moodustatavale krundile veekeskus ning TOP-i hoonetes kesklinna poole jäävale alale kuni kolmekorruselised korterelamud. Detailplaneering näeb ette ka olümpiapurjespordikeskuse hoonetekompleksi restaureerimise, renoveerimise ja laiendamise.
Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse kinnistul paiknevad jahisadam, kaubandus-, büroo- ja äriruumid, hotell, tervisekeskus koos ujula ja spordisaaliga, restoran, kohvikud ja ellingud. Pirita Olümpiaspordikeskus on tunnistatud arhitektuurimälestiseks.
Pirita linnaosa üldplaneering näeb ette olümpiapurjespordikeskuse ala linnaosa tõmbekeskuseks muutmise – alal võiksid asuda ühiskondlikud hooned, kaubandus- ja teenindusettevõtted, elamud, pargid ja parklad.
Arvestades mereäärse ala atraktiivsemaks muutmise vajadust on planeeringulahendus linnaehituslikult sobiv. Eesmärgiks on tugevdada piirkonna identiteeti vabaaja- ja sportimiskohana, kompleks nüüdisajastada ning inimeste muutunud vajadustele ja võimalustele vastavaks muuta. Piirkonda elamute rajamine muudab keskkonna mitmekesisemaks.
Seotud lood
17. märtsil toimub Pirita Sotsiaalkeskuses Pirita TOP-i ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu.
Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse detailplaneering tekitab vastasseisu nii Pirita elanikes kui ka Eesti Arhitektide Liidus, kust saadeti eile linnavalitsusse ka kiri, milles toetatakse mõtet TOP-i kõrvale jäävale alale kortermaju mitte ehitada.
Maja ehitamisel mõeldakse algusfaasis pigem vundamendi, katuse ja küttelahenduse peale ning sisustust hakatakse reeglina planeerima siis, kui parkett on paigaldatud ja seinad värvitud. Tegelikult kõlab nagu katastroofi valem, sest köök ei ole lihtsalt mööbel ja selle esimesi samme peab kindlasti kavandama juba ehitusjärgus. Miks? Majaehitaja Madis selgitab kohe välja.