Tallinna Olümpiapurjespordikeskuse detailplaneering tekitab vastasseisu nii Pirita elanikes kui ka Eesti Arhitektide Liidus, kust saadeti eile linnavalitsusse ka kiri, milles toetatakse mõtet TOP-i kõrvale jäävale alale kortermaju mitte ehitada.
Juba kaheksandat aastat võitlevad Pirita elanikud keskusest linna poole jääva ala elamutega hoonestamise vastu ning ka arhitektide liit on seisukohal, et elamute asemel võiks mereäärse promenaadi kõrval arendada avalikku ruumi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Samas on arendaja ehitusmahtu aastate jooksul juba vähendanud, samuti on detailplaneering kooskõlas Pirita üldplaneeringuga ning saanud muinsus- ja keskkonnakaitsjate heakskiidu. Aktsiaseltsi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus nõukogu esimees Aivar Tuulberg nentis, et praegusel kujul pole maatükil samuti mõtet ja ostetud sai see ikka põhjusega.
"Ehitada kiiresti kortermaju, need maha müüa ja saada kasum, et siis teenida tasa siia krundi ostmiseks kulutatud ja võibolla TOP-i rekonstrueerimisse minev raha," ütles Eesti Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kohalikud elanikud on kultuuri- ja keskkonnaministeeriumile teinud ettepaneku TOP-i kõrval asuv maa tagasi osta ja linnale anda, ent juba 2009. aastal vastas kultuuriministeerium, et see pole riigi rahakotile ei jõukohane ega ka mõttekas ost.
Seotud lood
17. märtsil toimub Pirita Sotsiaalkeskuses Pirita TOP-i ala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu.
Tallinna linnavalitsus otsustas võtta vastu Regati pst 1/3/5 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mis loob eeldused purjespordikeskuse alale korterelamute äripindade ehituseks.
Renoveerimisest räägitakse Eestis palju, kuid praktikas lükatakse vajalikud tööd sageli aastaid edasi. Mitte ainult rahapuuduse tõttu, vaid seepärast, et kogu protsess tundub kinnisvaraomaniku jaoks keeruline ja killustatud. Tellides ühelt ettevõttelt aknad, teiselt soojustuse ja kolmandalt krohvimise, tuleb lisaks kogu tööd koordineerida ning loota, et kõik detailid omavahel kokku sobivad.