Eesti Betooniühing esitles täna Ehituskeskuses oma uut raamatut „BÜ4: Betooni pinnad”.
Tegemist on esimese eestikeelse ülevaatliku juhendmaterjaliga, kus tutvustatakse põhjalikult betoonpindade omadusi ja kasutamist, andes selgeid juhiseid nende klassifitseerimiseks ning kvaliteedi hindamiseks.
Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud kasutamiseks arhitektidele, ehitajatele, projekteerijatele, ehitusmaterjalide tootjatele, samuti kõrgkoolide õppejõududele ja üliõpilastele. Betoonpindade klassifitseerimisjuhise koostamisel lähtuti Soome Betooniühingu poolt 2003. aastal välja antud juhisest „BY40: Betonirakenteiden pinnat/luokitusohjeet”. Viited Soome standarditele on võimalusel asendatud viidetega Euroopa ja Eesti standarditele.
„See raamat võiks avastamisrõõmu pakkuda paljudele arhitektidele ja projekteerijatele – milliseid huvitavaid kasutamata võimalusi on tänapäeva betoonehituses,“ ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Mati Laurson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Betooniühingu juhatuse liikme Toomas Lauri sõnul võiks betooniühingu juhendite järgimist teatud määral samastada ka „hea ehitustava“ põhimõtete rakendamisena, mida ehitusprotsessi osapooled aktsepteeriksid vastavate majanduslik-tehniliste analüüside tegemisel, töövõtulepingute sõlmimisel või muude asjakohaste otsuste vastuvõtmisel.
Raamatu „BÜ4: Betooni pinnad” valmimisse on andnud oma panuse Eesti betooniala tunnustatud eksperdid Mart Arro (AS E-Betoonelement), Toomas Laur (Tallinna Tehnikaülikool), Mati Laurson (OÜ Savekate), Heiki Meos (OÜ EstKONSULT), Viktor Mõisja (AS Merko Ehitus), Riho Oras (OÜ Conviso), Kaspar Parkja (AS Tartu Maja Betoontooted), Kalev Ramjalg (OÜ Roxor Ehitus), Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Tanel Tuisk (Tallinna Tehnikaülikool). „BÜ4: Betooni pinnad” on Eesti Betooniühingu ja ET INFOkeskuse AS ühisväljaanne.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.