Põhiküsimus on hüpoteegipidaja jaoks selles, kas kinnistu jagamise kaudu tagatise väärtus väheneb või mitte, kommenteeris Nordea jaepanganduse juht Olavi Pakkonen.
Tema sõnul on kõige problemaatilisem ilmselt olukord, kus hüpoteegiga on olnud koormatud mõtteline osa kinnistust ja kaasomanike vahel ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepet kinnistu kasutamise korra kohta (kaasomanike vaheline kasutuskorra kokkulepe).
"Sellisel juhul soovib pank infot reaalosadeks jagamise tulemusel tekkiva kinnistu väärtuse ja olukorra kohta ehk hindamisakti, mida siis võrrelda laenu taotlemisel arvesse võetud tagatisega," märkis Pakkonen.
"Samuti võib tekkida takistus, kui tagatise väärtuse kindlakstegemisel ja tagatislepingu sõlmimisel on kehtinud kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkulepe ja kinnistu reaalosadeks jagamisel soovitakse osad “ümber mängida”, pakkudes hüpoteegipidajale tagatiseks esialgsele kasutuskorra kokkuleppele mittevastavat osa ehk “uut tagatist”," lisas ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele