Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Iirimaa kodulaenud üha hapumad
Kinnisvara hinnad on Iirimaal – eriti pealinnas Dublinis – viimase aastaga järsult kukkunud. Seni pole eluasemelaenud pankadele veel suuremat peavalu põhjustanud, kuid järjest enam on leibkondi, kes ei tule oma laenude teenindamisega toime. Kinnisvarakrahhi teine laine riskib põlvili lüüa ka seni kõige paremas seisus pangad.
Juuni lõpu seisuga olid 36 000 laenuvõtja (4,6% eluasemelaenudest) laenud enam kui 90 päeva viivises. Üheksa kuud varem oli sama näitaja 26 000 ehk 3,3% eluasemelaenudest. Septembris tõenäoliselt kasv jätkus.
Lisaks on 200 000 laenuvõtja kinnisvara praegune väärtus vara soetamiseks võetud pangalaenust väiksem. Kui kinnisvarahindade langus jätkub, võib number kasvada 350 000-le, prognoosib majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi ESRI teadur David Duffy.
Endine pankur ja praegune pangandusanalüütik Peter Mathews prognoosib, et 10-20% kolmel Iiri kinnisvarabuumi kõige „vahusemal“ aastal, mis jõudsid haripunkti 2007, antud laenudest tuleb pankadel maha kanda. „Horisondil terendab suurem pauk kui inimesed seda tunnistada tahaks,“ ütles ta.
Nii nagu ärikinnisvara puhul lasti ka eluasemelaenude puhul laenustandardid alla ning meelitati kinnisvara ostma inimesi, kes seda endale tegelikult lubada ei saanud. Sundvõõrandamisi on Iirimaal seni aga veel suhteliselt vähe olnud. Osaliselt on see tingitud sellest, et pangad võivad nõude pöörata laenuvõtja muude varade vastu – sel põhjusel ei saa võtit lihtsalt lauale jätta ja minema jalutada kui enam laenu maksta ei jõua.
Samuti on sundvõõrandamistest hoidnud valitsuse poliitika – pankadel tuleb võlgnevuse tekkimisest enne aasta aega oodata kui vara arestida saab. Samuti aitab töötuks jäänutel teatud tingimustel intressimakseid tasuda Iiri sotsiaalkindlustussüsteem. Kõik see kokku ei lahenda aga ei võlaprobleemi ega kindlusta pankade jalgealust.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele