Pangad Balti arendusprojektide osas skeptilised

„Pangad ei usu piirkonnas kinnisvaraturu kiiret taastumist, kui välja arvata Poola ja Tšehhi Vabariik, mis ei kannatanud kriisi käes nii tõsiselt kui teised riigid. Kinnisvaraturu finantseerimise väljavaated on seotud iga riigi majandusolukorraga ning enamus pankadest ei võtnud selget seisukohta uute kinnisvaraprojektide finantseerimises osas,“ kommenteeris uuringut KPMG Baltics OÜ juhatuse esimees Andris Jegers.

Uuringu kohaselt vaatasid investorid enne ülemaailmset finantskriisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike kui ühte piirkonda, kuid nüüd  lähenetakse igale riigile individuaalselt. „Eestit, Lätit ja Leedut nähakse pankade poolt finantseerimise mõttes ühe turuna ning uuringus vaadeldi Baltimaid ühise grupina, kuigi riigiti esineb teatud erinevusi,“ lisas Jegers.

Balti riikides leidsid pangad, et oleksid valmis finantseerima jooksvat tulu tootvaid projekte nagu näiteks üüripinnad; arendusprojektide rahastamisse suhtutakse skeptiliselt. Balti riikides, aga ka Slovakkias ja Horvaatias, on pangad kõige varmamad finantseerima tööstus- ja logistikasektori kinnisvaraprojekte. Kaubanduspinnad on eelistatud Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Bulgaarias ning Poolas ja Rumeenias büroopinnad.

Uuring näitab, et pangad ei rutta võlglaste varasid sundmüüki panema. Laenutähtaja pikendamine või laenu restruktureerimine arvatakse olevat hea lahendus, vähemalt lähemas perspektiivis. Balti riikides näevad pangad 2010. aasta lõpuks provisjonide teatud kasvu, kuid näitaja on Kesk- ja Ida-Euroopa keskmise lähedal.

Ettevõtetele antud kinnisvaralaenude kvaliteet on kõige parem Tšehhi Vabariigis (töötavate laenude osakaal 84%) ja Poolas (81%) ning kõige kehvem Balti riikides, kus tõsiseid tagasimaksmise probleeme on 19 protsendil ning väiksemaid probleeme 53 protsendil projektidest; Rumeenias on vastavad näitajad 30 ja 25 protsenti. Balti riikides usutakse, et natuke üle 60 protsendi raskustes laenudest on võimalik restruktureerimisega tööle panna.

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on antud keskmiselt 59 protsenti laenudest välisvaluutas; kõige kõrgem osakaal on Rumeenias, Bulgaarias ja Balti riikides, kus valuutalaenude osakaal on vahemikus 95-98%.

Uuringu põhjal koostas KPMG Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kinnisvara finantseerimise indeksi, mille põhjal parimad rahastamise väljavaated on Poolas:

1.      Poola                          1,832.      Tšehhi Vabariik         2,003.      Slovakkia                    3,674.      Ungari                         4,335.      Bulgaaria                    4,946.      Balti riigid                   5,437.      Horvaatia                    5,648.      Rumeenia                   7,50

Baromeeter koostati üle 50 Kesk- ja Ida-Euroopa riikide kinnisvarasektoris tegutseva panga hinnangute põhjal, aluseks peamiselt süvaintervjuud. Balti riikide tulemused liideti põhjusel, et Eestit, Lätit ja Leedut vaadeldakse pankade poolt finantseerimise mõttes ühe turuna.