Kas laenu saab võtta ka ainult küttesüsteemi renoveerimiseks?
Kui hoone küttesüsteem on nii halvas olukorras, et selle rekonstrueerimisega saavutatakse minimaalne nõutav energiasääst (üle 2000 m² suurustes majades vähemalt 30%, väiksemates vähemalt 20%), on võimalik saada laenu ka ainult küttesüsteemi rekonstrueerimiseks. Siiski tuleb alati lähtuda energiaauditist ning kui hoone on soojustamata ning välisseinad ja katus halvas olukorras, on vähetõenäoline, et piisab vaid küttesüsteemi rekonstrueerimisest. On maju, kes on saanud renoveerimislaenu vaid küttesüsteemi rekonstrueerimiseks.
Mida peaks laenu taotlev ühistu silmas pidama?
Alustada tuleb energiaauditist, mis annab ülevaate maja energiakasutusest, soovitused rekonstrueerimispakettideks ja nendega saavutatavast energiasäästust koos prognoositava tööde maksumusega. Seejärel tasub uurida pangast, kas ja milline finantseering on võimalik, arvestada välja maksekoormus erineva laenupikkuse korral ning siis teha üldkoosolekul renoveerimisotsus.
Pärast panga positiivset otsust saab tellida projektid, korraldada nende alusel ehitushange ja valida ehitajad. Soovitame juba projektide tellimiseks võtta appi projektijuhi, kes aitab hiljem hanget korraldada ning teeb töödele omanikujärelevalvet, et tagada tööde kvaliteet.
Lähipäevil on avanemas ka rekonstrueerimistoetus korterelamutele, mida antakse uute tööde teostamisel 15%, 25 % või 35% ulatuses, sõltuvalt tööde komplekssuse tasemest. Arvestades toetust ning korterelamu sooduslaenu, on korterelamute rekonstrueerimiseks soodsaimad finantseerimistingimused läbi aegade ja korterelamu on võimalik korda teha igakuise remondifondimaksega 8 kr/ m²/ kuus. Arvestades töödega kaasnevat energiasäästu ehk küttekulude kokkuhoidu (30-50% väiksem küttearve), peaks selline maksekoormus olema kõigile taskukohane.
Seotud lood
Alates 27. septembrist on korterelamutel võimalik esitada taotlusi rekonstrueerimistoetuse saamiseks, teatas KredEx .
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.