Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus määrus täpsustab eksporditoetuste andmise eesmärgi
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist Mart Kägu kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas, et praegu kehtivat kolme erinevat määrust, mis reguleerivad ettevõtjatele eksporditoetuste jagamist, peaks hakkama asendama üks määrus.
Käesoleval hetkel reguleerib ettevõtjatele jagatavaid eksporditoetusi kolm erinevat määrust – „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“, „Välismessitoetuse tingimused ja kord“ ning „Ühisturunduse toetamise tingimused ja kord“. Kuna nimetatud määrustes sisalduvad toetatavad tegevused on paljuski sarnased ja osaliselt kattuvad, on valminud määruse „Eesti ettevõtete ekspordi arendamise toetamise tingimused ja kord“ eelnõu, mis peaks hakkama reguleerima kõiki eelnimetatud toetusi.
Tegemist pole siiski üksnes määruste sisu n-ö liitmisega. Eelnõu näeb ette ka teatud sisulised muudatused ja täiendused. Allpool pöörangi tähelepanu neist olulisematele. Esmalt väärib mainimist, et mõnevõrra korrigeeritakse ekspordi arendamiseks jagatava toetuse eesmärki. Nimelt soovitakse toetada iseäranis tegevusi, mis aitaks otseselt kaasa Eesti ettevõtete toodete või teenuste turustamisele välisriikides. See tähendab, et kõnealune eksporditoetus ei ole mõeldud tegevusele, mis tõenäoliselt võib tõsta küll ettevõtja konkurentsivõimet, kuid mida ei saa otseselt seostada toodete turustamisega välisriikidesse (nt uute toodete väljatöötamine).
Toetuse taotlemise ja toetatavate tegevuste osas näeb eelnõu ette järgmised muudatused:
Toetuse taotlemise protsessis tuleb eelnõu kohaselt läbida üks kohustuslik lisaetapp - taotleja peab enne toetuse taotlemist läbima eelnõustamise. Eelnõustamise käigus hindab toetuste jagamist korraldav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ettevõtja ekspordiga seonduvaid arenguvajadusi ning abistab taotlejat koos taotlusega esitatavate dokumentide ettevalmistamisel. EAS annab eelnõustamise käigus hinnangu ettevõtja poolt planeeritavate tegevuste teostatavusele, lähtudes ettevõtja võimekusest ja tegevuste vastavusest toetuse eesmärkidele. Eelnõustamise kohustuslikkus peaks tagama esitatavate projektide senisest parema läbimõelduse ja seeläbi ka edukama ellurakendamise. Muuhulgas ei saa välistada, et ettevõtet julgustatakse ellu viima ka esialgsest plaanist põhjalikumaid turundustegevusi.
Endiselt jääb toetuse taotlemisel läbivaks kohustuseks taotlejale ekspordiplaani esitamise nõue, seda siiski erandiga, et ainult välismessil osalemise tarbeks toetuse taotlemisel ning samuti sihtturu nõustamisteenuse hankimisel ekspordiplaani esitamine kohustuslik ei ole. Kui rääkida konkreetsemalt toetatavatest tegevustest, siis tuleb teiste hulgast kindlasti esile tõsta sihtturu nõustamisteenuse hankimist välisriigi pädevalt teenuseosutajalt, millele kehtib muuhulgas teistsugune toetusmäär (endiselt tavapärase 50% asemel kuni 70% abikõlblikest kuludest), projekti periood (kuni 6 kuud ning minimaalset kestust pole määratletud) ning lihtsustatud nõuded taotlemisel ning hindamisel. Antud toetuse eesmärk on võimaldada ettevõtetel testida oma ekspordiplaanide teostatavust ja realistlikkust läbi sihtturult kvaliteetse oskusteabe sisseostmise.
Välismessi külastamise toetus
Mis puutub välismessi külastamise toetustesse, siis selles osas pole eelnõu kohaselt enam toetatav välismesside külastamine (endiselt on toetatav välismessil osalemine, st olles ise eksponendiks), mida varem toetati välismessitoetuse raames. Muuhulgas märgib eelnõu eraldi toetatava tegevusena ära veebiarenduse ja e-turunduse, mis on ettevõtete turundusmeetmestikus üha kasvava tähtsusega.
Ühisturunduse toetused
Ühisturunduse toetused on mõeldud selleks juhuks, kui sarnaste huvide ja sihtturgudega (näiteks mõne konkreetse tööstussektori esindajad) ettevõtjad otsustavad koostöös turundusprojekti ellu viia. Ühisturunduse projekti raames saab toetust taotleda kõikidele tegevustele, mis on eelnõus loetletud toetatavate tegevuste all. Sellisele projektile toetuse taotlemiseks esitavad ettevõtjad ühistaotluse. Eelnõu seletuskirjas rõhutatakse siinkohal, et kuivõrd ettevõtjate omavahelise koostöö edendamine on üks majanduspoliitilistest prioriteetidest, mis eduka rakendamise korral aitaks kokku hoida nii riigi kui ettevõtjate rahalisi ressursse, kui ka tõsta elluviidavate tegevuste efektiivsust, on ühisturunduse projektidele ette nähtud ka kõrgem toetusmäär (kuni 70% abikõlblikest kuludest tavapärase 50 % asemel).
Ühisturunduse projekti korral peab projektis osalema vähemalt kaks ettevõtjat (taotleja + partner(id)), lisaks sellele võib taotlejana osaleda ka ettevõtlust edendav mittetulundusühing või sihtasutus. Samuti on projektis võimalik osaleda ka kolmandatel osapooltel läbi projektijuhtimise teenuse osutamise (nt ettevõtluse edendamisega tegelevad eriala- ning haruliidud, samuti vastavat kompetentsi omavad projektijuhtimisfirmad). Toetuste taotlemise osas täpsustatakse eelnõus veel seda, et korraga saab toetust taotleda samaaegselt ühele ekspordiplaani alusel elluviidavale projektile, ühele sihtturu nõustamisteenuse projektile ning samuti ühele ühisturunduse projektile, milles osaletakse taotleja või partnerina. Toetust järgmisele ekspordiplaani projektile saab taotleda pärast eelmise projekti lõppemist. Toetust järgmisele sihtturu nõustamistoetuse projektile saab taotleda 12 kuud pärast eelmise sihtturu nõustamistoetuse projekti rahastamisotsust.
Taotluste rahuldamise/mitterahuldamise otsuste tegemise tähtajad on eelnõus erinevad sõltuvalt sellest, mis tegevusele toetust taotletakse. Kui toetust taotletakse sihtturu nõustamisteenuse projekti läbiviimiseks, on taotluse menetlemise tähtaeg endiselt kuni 10 tööpäeva taotluse registreerimisest. Teisi eelnõus nimetatud tegevusi sisaldava projekti menetlemise tähtaeg võib olla kuni 42 tööpäeva taotluse registreerimisest.
Hetkel kuum
Kehtivate asjaomaste määruste ühendamine ühte määrusesse peaks likvideerima ka olukorra, kus tulenevalt erineval ajahetkel sisseviidud muudatustest võis eksisteerida teatud vastuolusid, mis võisid nii mõnelgi juhul olla toetuse taotlejatele ja saajatele eksitavad. Muu hulgas lõpeb eelnõu jõustumisel olukord, kus toetatavate tegevuste osas esines määrustes dubleerimist, mis tõenäoliselt tekitas segadust taotlejatele eelkõige neile sobiva toetuse valikul.
Eelnõu jõustamise täpset aega pole antud hetkel veel võimalik öelda. Eelduslikult peaks see aset leidma siiski lähikuudel.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele