Septembri alguses lõppes pool aastat väldanud projekt, mille raames Riigi Kinnisvara AS (RKAS) nõustas Gruusia Tolliametit Euroopa Liidu direktiividele ja muudele rahvusvahelistele nõuetele vastava moodultüüpi piiri- ja tollipunkti tüüplahenduse väljatöötamisel.
Samuti osales RKAS kahele Gruusia piiripunktile projekteerimistööde tellimises ning ehitushanke korraldamiseks hankedokumentide ettevalmistamises, teatas ettevõte.
Projekti maksumus oli 200 000 USA dollarit ehk ligi 2,2 miljonit krooni ja seda rahastas Maailmapanga finantseeritav põllumajanduse arenguprojektide koordinatsioonikeskus.
Gruusia Tolliameti veterinaar-, sanitaar- ja fütosanitaardivisjoni juhataja Zurab Kikalia jäi RKASi panusega igati rahule. „Meie üheks suuremaks prioriteediks on viia Maailmapanga rahalise toetuse abil tolli kontrollipunktide infrastruktuur vastavusse rahvusvaheliste standarditega. Soovime tagada sisseveetava toidu kvaliteeti ja ohutust kõrgeimal tasemel,“ sõnas Kikalia.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Projekti Eesti poolne koordinaator RKASi projektidirektor Andrus Kõre kinnitas, et koostöö sujus. “Tehniliste lahenduste ühine välja töötamine, konsultatsioonid ja projekteerimistööde teostamine rahvusvahelises töörühmas kuue kuu jooksul on andnud hindamatuid kogemusi nii Gruusia kui ka meie spetsialistidele,“ kinnitas Kõre.
Gruusia piiripunktide ajakohastamisel tehti koostööd Gruusia rahandus- ja põllumajandusministeeriumide töötajatega. Eesti poolelt olid projekti kaasatud ka Regina Pihlakas Veterinaar- ja Toiduametist, Raina Mõttus Põllumajandusametist, Urmas Järg Maksu- ja Tolliametist ja Jelena Rjabinina Terviseametist.
Piiri- ja tollipunkti tüüplahendus

3 fotot
- Piiri- ja tollipunkti tüüplahendus
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?