2. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tallinna Kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Tarmo Sulg vastas päevaküsimusele - miks autojuhid peavad teerulle mängima - ,et tegemist on tavalise hooldusremondi töömeetodiga: ennetava pragude ja kulumiskohtade immutamisega, mis peab tagama läbi talve teekatete püsimise.

"Sõiduautodelt ei eelda me laialirullimist, ent tehnoloogia eripärast tulenevalt peab killustik olema paar päeva teedel, kuna bituumeni kõvenemine võtab aega. Reeglina koristatakse paari-kolme päeva jooksul ära tööprotsessil tekkinud killustik. Pärast seda jälgitakse olukorda ning koristatakse täiendavalt ka lahtine killustik," selgitas Sulg.

Sarnaseid hooldustöid on Tallinn Sulgi sõnul teinud igal aastal, ent mullu algasid vihmasajud varem ja nii ulatuslikud teetööd ei hakanud ehk silma.

"Liiklejana mulle graniidipuru lendamine rataste all ei meeldi, ent ma ei väida, et seda tehnoloogiat üldse kasutama ei peaks," rääkis Lemminkäinen Eesti AS juhatuse esimees Sven Pertens.

"Selge on see, et niisugust tööd on tarvis teehoolduseks teha, aga kas just sellises ulatuses ja sellistes kohtades? Hetkel on Tallinnas vajaka suure liikluspildi nägemisest, sest kui töid, mis tingivad liikluspiirangu 30 km/h, tehakse üheaegselt mitmetel linna põhimagistraalidel, halvab see suures osas liiklust," lisas ta.

Pertensi sõnul võib selle üle pikalt arutleda, kas just see tehnoloogia, millega neid teid talveks ette valmistatakse, on õige ja põhjendatud ning kas see annab vajaliku tulemuse.

"Võimalik, et suurematel magistraalidel peaks kasutama muid võimalusi, ent rahapuudusel ollakse sunnitud teetöid tegema just nii," arvas Pertens.