Kaos ehitustandril - kes vastutab?

Masu tagajärjel tekkinud kaos ehitusvallas on viimastel kuudel jõudnud haripunkti.  Probleemid hangetel ei piirdu vaid pea- ja alltöövõtjate vaidlustega ning kanakitkumine käib ka tellija ja ehitaja vahel.

Küll kujunevad  hinnad lepitust kopsakamaks, venivad tähtajad või pannaks ehitustegevus objektidel sootuks seisma. Kas vastutav on oma võimeid ülehinnanud ehitaja või alapakkumise aktsepteerinud tellija?

„Üldine seisukoht on, et riigihangete käigus sõlmitud ehituslepingute katkestamises on süüdi ehitajad, aga see ei pruugi alati nii olla,“ arvab NCC Ehituse juhatuse esimees Toomas Aak.

Vastavalt riigihangete seadusele peavad hanketingimused olema piisava täpsusega, et pakkumisi saaks omavahel võrrelda. Aaki sõnul aga lubamatult paljude ehitushangete puhul hanketingimused võrreldavad ei ole. Näiteks toob ta Tallinna Ülikooli ehitushanke, mille ebamääraste tingimuste tõttu on ehitajal keeruline pädevat pakkumist teha.

„Ma ei taha õigustada teadlikke alapakkumisi ega neid ehitajaid, kes juriidiliste konksude abil üritavad alapakkumistest vabaneda, kuid kallutatud ja ühepoolsete tingimuste pealesurumine teeb olukorra mõlemale poolele halvemaks,“ usub ta.

„Võib ju öelda, et see on pakkuja vaba valik ja kui tingimused ei meeldi, siis ära paku. Ent see ei ole ju ka lahendus, kui ehitajad loobuvad ebaselgete hankepiiride ja ebamõistlike tingimuste tõttu pakkumistest ning ühtegi objekti ei ehitata,“ lisas Aak.

Hankeprotsess ei peaks tema sõnul olema nagu ajutise vaherahu sõlmimine vaenupoolte vahel. „Objektide seismapanek, lepingute lõpetamine jms on tagajärg, mida raske heastada või muuta. Tellija ei peaks sundima pakkujaid alla kirjutama lepingutele, kus nad juba ette kapituleeruvad,“ sõnas Aak, kelle meelest vastutama peaks kallutatud ja ebaprofessionaalsete tingimuste looja ehk siis laiemalt riik.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast.