Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaost ehitustandril leevendaks huvigruppide koostöö
TTK lektor ja MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm juhatuse liige Enn Tammaru kirjutab Äripäeva Ehituse erilehes, et ühistegevus ehitustandri kaose vastu võiks vormuda riigihangete uutesse lepinguvormidesse.
Kaose vastu ehitustandril saab võidelda, see nõuab aga ühistööd. Ühistöö algatajaks saab olla riik, ehituse valdkonnas siis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakond, kellega ühte jalga peaks astuma ka Riigi Kinnisvara AS.
Esimesed sammud on RKAS juba astunud juurutades riigihangete korrektsete ja võrreldavate mahtude saamise eesmärgil BIM projekteerimise juhendit.
AS EA Reng 20. aastapäeva koolituspäeval kõnelnud Soome riigi kinnisvarahaldaja, Senatti kinnisvara spetsialist, Kari Ristolainen veenis kuulajaid selles, et BIM-i kasutamine kinnisvara kavandamisel, ehitamisel ja haldamisel loob tänapäeval ainuvõimaliku keskkonna nii ehitatavate mahtude kui hallatavate mahtude operatiivseks käsitamiseks.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas sündinud MTÜ Eesti Timmitud Ehituse Tugirühm eestvedamisel on loodud kontaktid nii Timmitud Ehituse maailmagrupiga (IGLC) kui ka Timmitud Ehituse Euroopa Grupiga (EGLC). Just nende mittetulunduslikel alustel töötavate gruppide kaudu saaksid ka akadeemilised ringkonnad olla asjalikult toeks olukorra parandamisel.
On olukord, kus laua ümber tuleb koguda vähemasti neli-viis huvigruppi. Riikliku tähtsusega rajatiste puhul võiksidki lisaks riigi esindajatele saada sõnajärje ka tulevane operaator, sest tema majanduslik edukus sõltub rajatise kogu elukaare kuludest, samuti projekteerija, sest just projektorganisatsioonidele püüavad uute tehnoloogiate ning materjalide leiutajad uut esimesena müüa. Oluline on ka ehitaja kaasamine. Tema kaudu liigub kõige kiiremini empiiriline s.o. kogemuslik informatsioon.
Sageli peljatakse, et ehitaja on „suli“. Põhjanaabri Soome edulood kõnelevad aga muust: suurkontsernid, kes riigiga pikaajaliste lepete alusel koostööd teevad, on sageli just uue maaletoojad ning väga usaldusväärsed lepingupartnerid.
Oluline on ka ehitusteadlaste kaasamine: EGLC 2010 aasta kevadsessioonil Porto Ülikoolis kõlas aga jutt sellest , et nii mõneski Euroopa riigis lülitatakse riigihangete sisse ka 1% ehitusteaduse arenguks. (EHITAJA juuni 2010; Meeli-Ann Lille). Sageli on ka just ehitusmahtude ebamäärasus sõlmitud lepingute täitmisel lahkhelide allikas.
Ühistegevus võiks vormuda riigihangete uutesse lepinguvormidesse. Raiskamise vältimine, millisest põhiosas kõnelebki Timmitud Ehitamine (Lean Construction), on ainus tee edu saavutamiseks. Kui projekt projekti järel seiskub kohtu- või niisama vaidlustesse, raisatakse aega, närve ja raha Seda kõike saab vältida kui lepinguvorm ei sea eelduseks odava vaid väärtusliku rajatise. Optimaalse hinnaga, kiiresti realiseeritava, ekspluatasioonis püsiva ja energiatõhusa rajatise, mis ongi rajatise tõeline väärtus.
Andrus Ansip seadis selle aasta üheks valitsuse prioriteediks ERM-i ehituse alustamise. Eesti Muusikaakadeemia ja KUMU kõrval on see viimane riigi suurhange milline lepiti kokku juba eelmisel sajandil. Loodan siiralt, et selle hanke alustamisel sõlmub lepe mis võimaldab hanke ka väärikalt lõpule viia.
Veelgi enam ootan aga lähitulevikus riigi huve tõeliselt arvestava töörühma loomist ja töölerakendamist , mis võimaldab maailmapraktika parimaid lahendusi eesti ehitusturul rakendada.
Seotud lood
Hankijad peavad ise näitama välja kindlameelsust nii projekteerimise kui ehitamise hangete läbiviimisel ning kõrvaldama ebamõistlikult madala hinnaga pakkujad, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus-ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.
Merko Ehituse juhatuse esimehe Tiit Robeni sõnul peaks riik avaliku sektori raha efektiivse kasutamise huvides ehitusobjektidelt "minemajalutajate" osalemist järgmistel konkurssidel piirama.
Masu tagajärjel tekkinud kaos ehitusvallas on viimastel kuudel jõudnud haripunkti. Probleemid hangetel ei piirdu vaid pea- ja alltöövõtjate vaidlustega ning kanakitkumine käib ka tellija ja ehitaja vahel.
Laos või tootmishoones ei pööra keegi suuremat tähelepanu uksele, mis avaneb õigel hetkel, ega laadimissillale, mis teeb päevast päeva oma tööd. Need on osa taristust, mille olemasolu tundub enesestmõistetav ning seda seni, kuni miski lakkab töötamast. Piisab ühest väikesest tõrkest, et laadimine seiskuks ja tarne hilineks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele