Autor: Koit Brinkmann • 2. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nordecon survestab Maanteeametit

Tallinn-Narva maanteel Loksa teeotsa ning Viitna vahelisel lõigul (Liiapeksi-Loobu) on juba mõnda aega üks kaherajaline sõidusuund remondis. Kuid objektil valitseb vaikelu, sest ehitushanke võitnud Nordecon Infra lootis hiljem projekti muuta, et neil poleks vaja kallist graniitkillustikku soetada.

"Kuna töövõtja lootis projekti muudatuse sõlmimisele, siis on tal muudatuse mitteaktsepteerimisel tekkinud probleeme graniitkillustiku tarnega, mis ongi seisaku põhjuseks," selgitas Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust.

Projekti järgi tuleb asfaldi alla panna graniitkillustiku kiht, kuid mullu riigihanke võitnud Nordecon Infra hakkas kevadel tellijat survestama, et graniitkillustiku asemel tuleks kasutada hoopis freesitud asfaldist, bituumenist, tsemendist ning lubjakivikillustikust kokkusegatud kompleksstabiliseeritud alust.

Maanteeameti arvates on ehitaja võtnud asjatult suuri riske, eeldades, et nende muudatusi ka aktsepteeritakse. Samas ei tegelenud ehitaja vajalike materjalide tarnetega juhuks, kui projekti muudatust ei aktsepteerita.

Vaidlused hakkasid, kui Nordecon Infra leidis, et maanteeameti poolt projekteerimishankega tellitud projekt ei vasta kehtivatele normatiividele ja standarditele, mistõttu ei saa nad algse projekti järgi ehitada ja tööle lepingus nõutud viie aastast garantiid tagada.

"Kuna lepingutüüp näeb ette, et töövõtja ehitab tellija poolt etteantud projektlahendi alusel, siis kogu projekteerimistööde vastutus on algusest lõpuni tellijal. Töövõtjal on ainult teostaja roll. Kui töövõtja näeb, et ta ei saa garantiid anda, peab ta sellest tellijat teavitama. Seda olemegi teinud ja oma seisukohti eksperthinnangutega kaitsnud,“ selgitas Nordecon Infra juhatuse esimees Erkki Suurorg.

Tellija ja ehitaja seisukohad lähevadki siin aga täiesti lahku. Ehitaja tellitud eksperthinnangu järgi on nende pakutud lahenduse kandevõime 20-25% parem. Maanteeamet leiab aga, et graniitkillustikust tugevusomadustelt mitu korda nõrgema lubjakivikillustiku kasutamine stabiliseerimiseks ei tagaks vajalikku kvaliteeti. "Samuti ei vasta sellise stabiliseeritud kihi kasutamine sellisel teel Maanteeameti kehtestatud nõuetele," märkis Puust.

"Maanteeamet ei ole ühegi dokumendi, eksperthinnanguga ei muu detailse tegevusega ümber lükanud Nordecon Infra AS tõestusmaterjali selle kohta, et komplekstabiliseeritud aluse kandevõime ei oleks 20-25% parem," pareeris Suurorg vastu.

Suurorg lisas, et kui saabub järelevalve juhis ja normidele vastav tehniline projekt, siis nad loodavad tellijaga uues lõpptähtajas kokkuleppele jõuda.

Puusti sõnul lükkub suure tõenäosusega lepingu lõpetamise lõpptähtaeg, novembri keskpaik, edasi.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785