Maanteeamet: ehitaja riskib töö saamiseks suurelt

Küsimustele vastab Maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust.

Miks ja millal hakkas ehitaja projektis ettenähtud graniitkillustiku asemel suruma hoopis kompleksstabiliseeritud alust?

Ettepanek esitati käesoleva aasta kevadel. Maanteeamet ei näinud vajadust sellise vahetuse järele, kuna projekt oli alles eelmisel aastal vastavalt kõigile kehtivatele nõuetele korrigeeritud ja ehituse käigus ei selgunud Riigihangete seaduse mõistes ühtegi sellist uut asjaolu, mis oleks tinginud vajaduse projektset konstruktsiooni muuta.

 Mida see oleks tähendanud tee tugevusele ja kvaliteedile?

Kvaliteedi poole pealt on kompleksstabiliseerimise näol tegemist teel segatud materjaliga, mis tähendab, et probleemseks võib osutuda materjali homogeensus ja sellega ka omadused. Graniitkillustikust tugevusomadustelt mitu korda nõrgema lubjakivikillustiku kasutamine stabiliseerimiseks ei tagaks vajalikku kvaliteeti.  Samuti ei vasta sellise stabiliseeritud kihi kasutamine sellisel teel Maanteeameti kehtestatud nõuetele.

 Kas tänaseks on vaidlus läbi?

Töövõtjaga on jõutud seisukohale, et ehitatakse vastavalt projektsele lahendusele.

Hiljuti käis uudistest läbi ka vaidlus Pärnu ümbersõidu ehitamisega seoses. Millest tekivad sellised vaidlused?

Üks ühine probleem on majandussurutisest tekkinud pingeline situatsioon riigihangetel, kus töö saamise lootuses tehakse väga madalaid pakkumusi ja võetakse liiga suuri riske.

 Kas ehitajad on teinud alapakkumisi ja siis hakatakse tellijat survestama?

Pakkumuste hinnad on vahepeal läinud tõepoolest väga madalale, kuid seda kindlalt väita, kas tegu on alapakkumistega, pole praktiliselt võimalik. Aga kindlasti seavad sellised pakkumused tellija raskesse seisu, mis tähendab et ehituse käigus on oodata kõikvõimalike lisatööde ja muudatuste ettepanekuid.